Jah, tegin suure töö ära ja kõik kustus ära, mida kirjuatsin.
Jään oma postitust igatsema, VÄGA! :(
Rest in Peace!
“Elu on siirup, ise hoolitsed selle eest, kui magus see tuleb XD”
Tere kõigile!
Ma just täna mõistsin, et mulle vist täiesti piisab iga päev 8h unest. Eile õhtul läks asi veits metsa kahjuks. Aeg jooksis nii kiiresti, et kell oli juba 4 läbi, kui ma magama sain…..pst!
Tegelt on öösel üleval olemine ikka päris õudne!!! Meil tulevad suvalisel ajal mitu korda inimesed uksest välja, käivad maja mööda ringi.. Tore on, tuled kustu ja näitlemine – “aa, mina teie jaoks juba magan sügavat und”!
Täna on olnud küll, jälle, “kohustustevaba” tore tore päev kallite sõpradega!! Minu õppimisrutiin, mille ma endale koostasin on ka metsa läinud :/ õnneks on mul veel eeldusi seda taastada.
Lihtsalt supertore oli ärgata kell 13 ja magada välja hoolimata 8´st tunnist, riietuda rahulikult ja unelemata, jõuda õigeks ajaks oma asjadega valmis, minna õue ja avastada Marta-Liisa, joosta talle järele, rääkida juttu, minna lahku, sõita erinevate bussidega vastastikkudesse suundadesse, oodata bussi, minna bussile, mis täitsa õigesse kohta ei vii, tulla maha õigel hetkel, minna viimasel sekundil uuele bussile, kahelda, aks buss on ikka õige, karta, et joodik, kes su seljataga on, räägib sinuga, joosta lähimas peatuses maha aj tulla uuesti teisest uksest sisse, tunda, et oled vaba segavatest asjaoludest, hingata, oodata kaua kaua valgusfoori taga, kuulda mingi väikese lapse naljakaid küsimusi, sõita edasi, jõuda kohale, joosta vales suunas, joosta uuesti – õiges suunas, kohale jõuda.
Okei jah, kohale jõudsin küll ja täna oli kõigi aegade kõige vähem inimesi (liialdus?) – 5 inimest. Tegelikult tüdrukutegrupi tudn oli ikka väga väag tore täna, selline rahulik ja kokkuhoidev. Rääkisime kõikide muredest aj rõõmudest, lugesime Püha Kirja ja rääkisime kõigest ja kõigest.
Pärast ma läksin kaubamajja pilti tegema, sest mul on tõesti passipilte vaja ;) Ja ma tegin photopointis, natuke närvitsesin, aga mind ei söödudki ära!!! Kõige õudsem oli see, et ma ei arvestanud sellega, et passipilte on erinevates suurustes. Ja siis ma ootasin antuke, et kätte saada ja jalutasin niisama poodides ringi. Asi, mida ma täiega tähele panin oli see, et igalt poolt anti jõuluteemat ja jõulumeeleolus laule – suht lahe…meil pole lundki veel :C Kui ma piltidele järgi läksin, siis ma sain teada, et need ei tulnudki nii halvasti välja kui ma kartsin – lisaks on mul mingi trullakas lõust ees XD
Pärast läksin toidupoodi natukeseks ja umbes 10 minutit järest kõndisin selle lootusetult läbi, aga ei leidnud, mida otsisin. Lõpuks ma nägin kedgai tuttavat – 2 inimest oli ……………………. MARTA-LIISA!!! (koos emaga). Nad aitasid mul isegi üles leida, mdia ma otsisin ja siis käisime veel paar korda ringi ja ostsime kaubad ära ja kõndisime koos koju. Kõige hullem oli see, et Marta käskis mul YFU asja pähe määrida ta emale, ma ei osanud tõesti tõesti mitte midagi tarka ja viisakat öelda..
Koju jõudes oli ka nii eha olla, sets ma sian rahulikult, vaikselt, oams tempos toimetada, koristada, süüa teha ja siis oli kõige rumalam otsus – tulla arvutisse. Oeh oeh oeh~
Aga nüüd ma lähen küll..magama. Head 1.´st adventi kõigile!! ^♥^
Ega jaa, tõesti tõesti..Hästi kallis muusika minu jaoks, oskab emotsioone üle võtta..
さくら満開
ふるさと
みかん
気まぐれプリンセス
まじですかスカ！
都会っ子 純情
涙の色
FOREVER LOVE
Kiss Me 愛してる
ぁまのじゃく
恋愛♥ライダー
co.no.mi.chi
Need laulud on siin, sest need suudavad mind end erakordselt tundma panna. Need on ned, mis tekitavad mingi tunde, mis on hästi sügaval südamepõhajs kinni ja need panevad tõsiselt meenutama küikeseda, mida ma kord ammu aega tagasi tundsin, kui neid kuulasin. Igal ühel neist on eriline ‘kõla’ ja ‘maitse’
Ja siis te mõtlete, et miks ma enda postitust sellise pildiga alustasin..aga mina ütlen teile:
Sest ma nägin täna öösel õudukat ja ma ärkasin selle peale nuttes üles, sest mu rott suri unes ära..kustus ära, ma sain unes ka ettehoiatuse “Lase rotil kõndida, sest juba täna õhtul teda enam ei ole” ja rott oli kahanenud pisikeseks, peaaegu olematuks, ja ta ei liigutanud, sest ta oli hinge heitmas. Ja ma kutsusin ruttu teised, aga kui õde kohale jõudis, siis oli ta surnud.
Ja mul oli nii kurb, kui ma ärkasin, ehkki ma teadsin kohe, et kõik on hästi, sest see oli ainult uni, see polnud reaalsus.
yeah, just nii.
Mul on päris mitu lahedat pilti enda nunnudest! Mul pole ainult merisigadest pilte..
Ja ma tuletasin endale selle meelde, et ma lähen homme passipilte tegema! Ma ei tahagi öelda miks (kuigi ma tahan ka), aga ma ei taha iga nurga peal kõigile eputada. So..Kui mul kuangi tulevikus hästi läheb, siis ma alles hakkan eputama XD
Nagu mõned teavad, siis ma olin haige nädal aega järjest. Ma ei saa üle ega ümber, aga ütlen kõigile välja siis, et mulle ei meeldi, et kõik hakkavad enda nina siis kohr minu asjadesse toppima. Jah, kuigi see on õel, aga see on mu mõtteis – ma olen aus. See on lihtsalt häiriv, et koeh, kui ma koolis ei ole, siis tulevad sõnumid, telefonikõned ja suur hulk moraali: “Ei no jälle haieg v?”, “Tead, me tegime siin ju eesti keele kirjandit ja matemaatika tunnikontrolli, sa pead ju järgi tegema!!” Aga mida ma selle infoga teen? See teeb pigem tuju halvaks kui ehaks ja see ei aita. Pole mõtet enda elu kulutada siis sellistele asjadele..Saan hakkama, teen töökesed järgi. See on ju rohkem minu probleem? :)
Andke kõik andeks, sest see kõlas ebaviisakalt ja kurjalt, aga mul ongi õigus vahest harva nii käituda, sest see on kriitika. Aitäh kõigile, eks minu pärast iagpäeavselt ja emalikutl muretsevad.
Erilised tänud Lottele, kes seda ei tee XD
Tänasest..
Ma ei jõudnud mingit kasulikku tööd üldse teha, msi on ‘buu’, sest see oleks vajalik olnud.. Aga jõudsin siiski head aega kallite sõpradgea veeta ja läksin lihstalt chillima, võtsin Marta-Liisa ka kaasa. Koos oli täna väga väag tore, mängisime lauamänge, sõime, ajasime juttu. Tõesti tore oli. Andke andeks kõik, ekda ma ei kutsunud, kui aus olla, siis am kartsin, et hakataks emulle moraali lugema, et kus am lähen, ise kooliski ei käinud..Vot, ehk järgmine kord panete kõrva taha minu märkused (,mida ma muidu nii heldelt ei jaga).
Selle uue blogi kohat nii palu, et mu mõistus veel päris selgesti siin kõike ei võta, aga varsti hakkab juba sujuma. Mulle tundub ‘tehe’, et vaikselt hakkab mu blogimisstiil ka uue blogiga paranema.
<<pealkiri on..ohohhoo, laulu kohta, mille nimi on “Ovo Je Balkan” naerge, naerge lapsukesed>>
Pragu siis kõik, sest kuu lõõmab õues ja minu kõht koriseb XD
・さよなら・
Ma lihtsalt mõtlesin, et panen siia mõned videod.
Hello! Project – “Mobekimasu in Tokyo” Time
Hello! Project – “Mobekimasu in Oosaka” Time
Hello! Project – “Mobekimasu in Fukuoka” Time
Hello! Project – “Mobekimasu in Toukai” Time
Hello! Project – “Mobekimasu in Sapporo” Time
Nüüd veel mõni muusikapala :)
モーニング娘。 『Go Girl ～恋のヴィクットリー～』
モーニング娘。 『ペッパー警部』
モーニング娘。 『浪漫 ～MY DEAR BOY～』
Heihei!!
Mul on palju rääkida, ma ei tea, kuidas ma kõik ära räägin :D Okei..Täna hommikul oli paha ärgata. Väga paha, aga lõpuks täitusin ma energiaga ja üle pika aja viitsisin korralikku hommikusööki teha – omlett! :3 Jummybam :D Ma sain kõhu mõnusasti täis ja kooli ei jõudnud ka liiga hilja!
Koolis olin ma kõige energilisem? Vähemalt esimese tunni ajal XD Ennem tundi, kui ma klassi jõudsin, siis oli seal ainult mingi 5 inimest ja kõik suht lösutasid ja unelesid. Mul oli väga naljakas ja tore olla. Ma kusjuures ühe korra jõin vett ja siis mul kukkus kork maha – Rauno jalge ette :D Pärast ma käisin Millaga ringi, sest täna tekkis jälle Mirjami-imetlus-tunne ja siis ma kobisin ta inka klassi juurde ja rääkisin veidi juttu kaaaa.
Inglise keele tunnis, kus ma muide avastasin, et Kreete polnudki koolis. Siis oli meil kunst ja sealt peale hakaks une-režiim :D Ma täiega unelesin ja tuigerdasin ringi (vähemalt enda-arust). Kunstis ma suure osa ajast passisin ja alles siis sain alustada enda talve-tööd, mida ma natuke tegin. Meil oli seekord päris meie kunstiõpetaja ja ta oli närviline nagu ikka. See on imelik, et paljud panevad seda pahaks, aga ma olen enda üle uhke, et ma seda ei tee :)
Kunstist läksime matemaatikasse, kus oli tund nagu tund ikka, nii meie kui ka õpetaja olime juba väsinud ja unised, küll ma haigutasin ja lamasklesin :D
Jaa ajaloos oli jälle tunnikontroll, mida ette ei hoiataud ja me saime 20 minutit, et korrata selleks. Õnneks tunnikad pole vähemalt rasked. Õpetaja ütles, et meil tuelb veel 1 kord tunnikas ja siis see-eest ei tule see veerand ühtegi kontrolltööd (:
Ja pärast ajalugu tuli päeva kõige hullem vahetund ja päeva kõige parem tund (: See tähendab – me kuidagi (haha) pöörasime Siki ja Lottega kergelt tülli, sest nemad on klassiõhtul (,mille teemaks on rebased) ühes võistkonnas ja meie Millaga oleme teises. Ma lihstalt ei osanud enda emotsioone taltsutada ja mind ikka häiris, et nad mind toksisid. Lõppkokkuvõttes ma jooksin vahet-pidamata klassist välja, tagasi tulles käivitasin mingi ülikahtlase plaani, kas mägnida solvunut või teeselda, et olen madalam kui muru :D See kukkus lõpuks mulle hästi piinlikult välja (seepärast ma lõpetasingi madalamana kui muru). Muidu inimeseõpteuse soli ikak lahe ja tore ja me siame jälle ülesanded, mis mulle nii hästi sobisid – sain endats palju kirjutada, teema oli mina-pilt :)
Ja siis uuesti matemaatikas, millest ma kahjuks jälle kirjutada ei viitsi.
Pärast amtrmaatikat oli unine saksa keele utnd, kus mul tahes-tahtmata hakkas kahju meie inglikesest, meie kullakallist õpetajast. ma pärast tundi suure rõõmuag rääkisin juttu ja tegin atlle kalli :) Ta siegi teadis öelda kohta, ksu ma saaksin jaapani keelt õppida! Say YEAH!
Ja pärast seda avastain ma, et lastekoori ei toimu, see võimaldas mul sööma minna. Ma sõin koos Lottega praadi, kui aus olla, siis see oli kõige kehvem nendest, msi ma varem söönud olen, sest mulle ei istunud viinerid ja salat, aga pole viga :)
Ja siis ma läksin solfedžosse, kus oli selline mõnsu ja rahulik tund ja ma tunni lõpus sain laulda :3 Laulsin sed alaulu, millega ma saan kooris esineda muusikakooli kondserdil.
Nüüd ma panen siia tänaseid pilte, mõne video ja naljakaid lõike minu tänastest ütlustest! XD
Kodus avastasin ma eest uue kohvimasina <3
Ja siis ma tegin endale hämmastavat kakaod, mis on minu arvates võrreldav mõne kohviku omaga ja samas -s ee võtab ka ainult 2 minutit aega!
Lõpusk mässasin enda juustega, mul on täiega punupatsihullus peal, kuna prageu on need .. mingisugused moes :D
Ma prageu hakkaisn mõtlema, e tsee postitus on vcäga kahtlaselt välja kukkunud, aga pole hullu :D Järmgine krod teen paremini.
Hoidke oma naeratus ligi :)
バイバイ♥
Nii, teen seda postitust kudiagi raske südamega. Asi on selles, et kuan ma vahetasin blogi, on siin uues kohas pisut asjad teistmoodi ja mul on raske mohaneda. Lisaks ma pean veel täielikult otsustama, mida siin teha ja kudias. Võib olla kirjutan endat mingi piak teksti või kirjutan hoopis Jaapanist või teen fotoblogi. Mul on mingisugused vildakad ideed olemas. Aga ke teab, annan asjale aega ja küll siis selgub, mis ma teen.
Hetkel on asjad nii, et ma hakkan uuesti blogima niimoodi häästi pikalt ja põhjalikult. Ma vähemalt üritan! See võtab ilsmelgelt paljua ega ka, aga väga vahet pole, see stiil oli seni minu pairm ja ma ei sudua eriti kunagi vöhe kirjutada, mul on loomuses rääkdia palju, ma ei hakka ometi teiste pärast end võltsiks muutma. Misiganes.,.
Mul on vist hetkel üleülse raske ühte head jututeemat leida..
Ma siis kirjutan lihstalt tänasest päevast. Pärast ärkamist soovisin ma väga-väga magada. Mõtlesin selle imelise une peale, unelesin ka rohkem kui muidu ja see on tohutult ebameeldiv. Ma riietaisn ak end nii, et vahepeal läksid silamd kinni – uhh, see oli nii õudne, kardad, et jääd ehk magama ja jäädki magama!
Kooli jäin ka peaaegu hiljaks, minu suureks rõõmuks oli rõivistu inimesi täis, siis ma ei tundnudki seda õnnetu ükskiku musta lamba tunnet. Mul on nimelt kahtlane ja tõesti nõme foobia – kardan kooli (ja muusikakooli) hilineda. See on mul terve elu olnud, vist ei oska seda ravida ka :P Kusjuures rõivistus, kui ma lõpuks maha prantsatasin oma täiega singi-olekus ja Mirjamit oma suureks rõõmuks enda kõrval nägin, sain teada, et meil oli mingi Sireli klassivend seal, eks jäljendas “Nullpunkti” mingit ilget bossi. Haha..Ma ei saa ika veel arr, kust otsast Sitsu-senpai nii õudne klass on! Mulle küll meeldiks, kui mu klass oleks täis selliseid naljakaid poisse XD Ja pealegi tudnubs eal olevat mõni tore tüdruk ka, ma arvan, et asi on Sirelis lihtsalt. Aga ma ei süüdista kedagi :D Lõbus aeg oli enne tunde.
Suht kohe pärast riietumist tahtsin üles minna, sest ma ise olin koduts ka tulema hakanud rekoirdiliselt hilja – 10 minutit enne tundide algust, see omakorda sundis mind kõndima väga koledasti, suht kathlane, et ma ikka alati suudan kuidagi end häbistada (enda arvates XD).
Inglise keele tunnis ma ei hakanud kohe testi ka järele tegema, sets ma üleüldse õppisin kõikideks asjadeks nii halvasti ja segaselt..See juhtub siis, kui mul on palju õppida ja ma mõtlen kõigele korraga. Aju kärssab :D Muidu oli tund üsna vahva. Kevin tegi powerpointi ja minumeelets küll päris hästi, sel asjal oli omapärane kujundus, kõige enam oli tekst huvitav, samas oli tõesti koguaeg naljakas ja huvitav. Kuigi ta tegi kogu asja valmis 20 minutiga (mina teeks pigem 2 tunniga, rekord on mul 10 h), sai ta napilt 5. Minumeelest see on lausa imelik, et õpetaja kahtles 4 ja 5 vahel.
Siis tegi oma powerpoindi Kristofer. See oli päris kiire, kuigi õpetaja jäi rohkem sellega rahule, kui eelmisega, ei meeldinud see mulle niivõrd, muidugi ei kavatse ma kedagi solvata. Kristofer tegi ka ju tööd selle jaoks :)
Pärast inglise keelt oli kunst, kuhu ma ka läksin nautke murelikult, sest ma olen teistest maas ja see minu linna-töö kuidagi pooleldi meeldib ja pooleldi mitte. Ma juba kartsin, et ehk on mul mingi halb hinne, sest teistel on see töö peaaegu valmis, aga õnneks mingit halba hinnet polnud, tegin tööd edasi, sest tunnitöö oligi lõpetada vanad asjad. Tegelt ma ikkagi olen maas teistest, ma olen nagunii palju aeglasem ja teen kõik õudse põhjalikkusega (mulle tegelt täitsa meeldib see iseloomujoon). Muidu (olete tähele pannud, kui kehv mu teemaarendus on? pole ammu harjutanud >_<) lasi ENDISELT asendusõpetaja miele jällegi muusikat, msi just vga meeldiv ei olnud, sest seekord valiti mingi pop-muusika kanal. See on nii kahtlane, et nagu Indoneesias kuulavad KÕIK k-popi, kuulatakse meil siin Ameerika muusikat :o Muidu tegi Anni ebameeldivaid valjuhäälseid kommentaare ja esitas küsimusi ja Sikita-san natuke abistas teda ja siis ma opunastasin kõvasti ja Lotte kartis, e ton milleski süüdi. Muidu, mul pole aimugi, kuhu on kadunud kunsti õpetaja, keda juba mitu nädalat pole, aga ma väga loodan, et ta tuleb vasrti tagasi ja et temaga on kõik korras. Kallis Elle, saa terveks, eks? :)
Pääst kunsti tulõ rehkendane, sääl me latsekesed alati olõme ja õppäsäme, sest kes taha targaks saada pä ikka kõigepält rügama. Ausalt öeldes tuli siis matemaatika ja seal kontrolltöö. Ma tegin kõik täieag õigetsi aj sain töö ja. Keegi väga tahab, (haha), et ma 4´ju saaksin. Mul tuli ju vist hästi välja, aga ju siis ma olen blondiin ja väga mõelda ei oska, kui mul on kõik Kontrolltööd ja tunnikad 4´d. See on juba masendav, sest ma kipun end teistega võrdlema (ehk sisi Sigridi, Lotte ja Kreetega), kes alati häid hindeid saavad ainetes, kus mina just ei saa, aga ma ei muretse liialt, sest ma ju andsin endast parima!
Pärast nautkene pingelist matemaatikat kohtusime ajalooga, kus terve tunni tegime töövihikust ära kohti, mis ilmtingimtaa peavad olematehtud ehk lk 26-32 (haha, oluline infrormatsioon puudujatele :3). See polnu ävga raske ja tegelikult tegime me Lottega koostööd :D Vahet ei ole ju eriliselt, see polnud KT ja lisaks saime me teadmisi nagunii. Koos on ikka toredam ;)
Pärast ajalugu tuli päeva parim tund minu jaoks! ♥
inimeseõpetus, see on see tund, kus saab teah teste ja olla psühholoog, analüüsida teisi ja kõike kõige paremat! Tund algas suht lahedasti – õpetaja ajas Anti klassist välja. Ma tegelt vist isegi ajasin Anniga juttu vms, nii et ma järsku olin üllatunud, kui vaatasin, et Anti ära läks XD Suht kena siis. Muidu saime mapid kätte, vaatasime üle kõik tööd ja kontrollisime üle, kas õpetaja oli õigetsi parandanud jne. Ma sain tegelikult üsna napilt , sest viimane tunnikontroll ei tulnduki briljantselt välja (kui muidu mul on tööd inimeseõpetuses vist kõik olndu maksimumpunktidega), pole eriti minu süü ka, ma sain alles vahetunnis teada, et tunnikas on ja ei jõudnud väga palju õppida, lisaks olin eelnevalt ka puudunud ja ei olndu seda teemat nii täpselt omadnanud. Igaljuhul kõik on hästi ja olen inimeseõpetuse tunni ja hinnetega rahul. Lisaks tegime huvide kohta ühe ülesande, msi näitas, et mul on väga palju huvisid ja seal käis asi nii, et tuli punkte panna iga teema juurde vastavalt sellele, kui huvitav see sinu jaosk on. Kusjuures pärast sai kogu asjast kokku kujundi ja minul tulio kujund lillele sarnane, lisaks oli huvitav see, et kui see ring jagada kaheks osaks, oelks olndu mul enam-vähem peegelpilt. Kui te aru ei saanud, siis ma ei saa midagi teha, sest ma ei oska hetkel paremini seletada, aga tulge küsige seda lehte minu käest ja u 90% tõenäosusega te seda ei näe (VAJALIK INFO!!).
Siis tuli jälllllllle matemaatika ja ma ei viitsigi eriti midagi kirjutada. Kirjutan tähstamad asjad ainult – hilinesin tundi, sets sõin Lottega, kuan ennem ei jõudnud sööma; käisin tahvli ees ja natuke häbistasin end.
Siis tuli saksa keel, tegelt ma juab akrtsin, et tantsimine, aga sakslased õnneks pidid enda tundi minema ja tunnis hakkas see jant, et minuehteid märgati ja siis tükka ega räägiti minust aj õudselt piinlik oli XD Juhtus veel mdiagi hirmsalt tähtsat: kui ma enda loomadest rääkisin, siis ma ütlesin `ist`i asemel ´wa´, ma olen pool-jaapanlane juba. Jeeee ^w^ Lisaks lahendasin töövihiku ülesandeid, õpetaja jälle tekitas ülekiidetud ja piinliku tunde, aga ta on armas ikakgi :) Ainukesena häirib mind see, et minust tehakse nii eha ja nii eeskujulik õpilane, ehkki iga teine seal võiks olla nagu mina, isegi Kreete on minust parem (minu meelest). Lisaks ons ee päris õudne, et mul on saksa keeles 3väikest asja järgi vaja teha ja kodutöö on ka juures.
Saksa keelest jooksin lastekoori, kus ma tegelikult kõige laguses enda muusika töö ära vastaisn, siis em küik suht unisest epast laulsiem aj õpetaja lasi õnneks traditsiooniliselt kell 15.30 ära, nii et majüudsin suht rahulikutl muusikakooli poole jalutada.
Just nii, siis tuli solfedžo, ma kartsin kõige hullemat, aga kui kohale jõudsin, oli seal nii imeline. õpetaja ei pahandanud, ei andnud kohe mulle mignit ülemäärast kodutööd, ta ei teinud sellest suurt numbrit ka, et ma mingi 4 või sigei 5 korda oli puudunud ja isgei ei ähvardanud, et kui ma täna eksamihajrutust räa ei laula, saan kahe (mitte, et ta midgai sellist teeks, mul on lihtsalt hea kujutlusvõime XD). Tegin terve tunni meloodilist diktaati aj mul tuli väga hästi välja, ainult väieksi vigu tekkis palju ja sain kahjuks 4´ja! Aga pole hullu!
Siis tõttasin raamatukogust läbi aj jälle lahkusin sealt ja käisin räa Mirjami pool ja võtsin talt raamatu, mille kindalsti enlajpäevask läbi pean saama.
Muidu on mu kooligraafik suht metsas, istun siin kell 1.30 üleval, kõikjal segadus, alsua õudne. Nüüd pakin asjad kokku ja jään RUTTU magama. Vormistus siin on ak suht metsas, sets ma ei jüudnud ühtegi pilti panna…
すみません
Muide kallid kaaskondlased, ma eile öösel lugesin ühest ajakirjast seda, et kuidagi mingisuguse kunstnaha abil on inimestel võimalik nt käsi uuesti tagasi kasvatada, kui need puuduvad! すごいね・・・
Pühendan postituse inimesele, kellest kunstis taga räägiti ja küsimusi esitati, nii et Lotte ära ehmatas ja mulle paberil sõnumi saatis XD Isik, ma arvan tuvastab enda ise :D
kohapink. 