Pildid

Tere õhtust!

Kevadvaheaeg oli hiljuti. See sai kiiresti otsa, aga oli meeletult lõbus ikkagi. Tädi tuli külla ja ta poeg tegi mitmetesse koolidesse katseid. Ma keskendusin puhkamisele ja võtsim vabalt. Kõik oli vaimustav. Kahjuks ainult vanaemale ei jõudnud külla, ehkki olime kokku leppimud, et vaheajal tulen. Läks siis nii…

See on natuke ebatavaline, aga viimasel ajal ma saan aru kui kallid mitmed inimesed mulle on. Kui tädi mu juurest lahkus vaheaja viimasel päeval, igatsesin teda ja ta peret veel 3x rohkem kui enne nende tulekut. Lahkudes oli mul tunne nagu osa minust läks nendega. Tahan enda vanavanemaid ka nii väga juba näha. Tahan neid kallistada ja öelda midagi unustamatult ilusat.

Üks imelik asi veel. Ma viimasel ajal olen väga paljudele öelnud, et nad on mulle eeskujuks. Ma märkan kui palju kaaslased pingutavad. Tahan ka ükskord väga tubli olla.

Sel kooliaastal olen meeletult rahmeldanud ja jooksnud. Tänu sellele, et palju puudun, on mul omajagu raskem olnud. Puudunud olen peamiselt haigustest ja depresdioonist. Jah…13-aastasena.juba selline masendus. Praktiliselt sellepärast, et ma ei suuda/oska puhata. Siis ma tulen pikalt päevalt õhtul ja mõtlen kui palju on õppida, mõistan, et olen klaveri harjutamise ei-tea-mitmendat-korda unarusse jätnud, süüdistan end selles ja tekib masendus. Tunnen, et olen saamatu ja teen sama viga. Kardan klaveritundi minna (ehkki see on nii tore ja õpetaja väga armas). Mingil hetkel magan koolipäeval 5h, lähen kooli ja muusikakooli, vahest ei söö hommikusööki, vahest hakkab koolis pahagi, aga sellest ei lase end häirida, ootan söögivahetundi. Siis saan hea kõhutäie. Loodan, et jään päeva lõpuks ellu ja maandun koju, et magada (mis siis, et veel õppida on). On juhtunud sedagi, et kell 5 hommikul kodutöid teen kui pärast kooli magada on vaja.

Praegu pn mul parem aeg, sest mu kaadlased on toeks. Eriti pere. Ei saa mainimata jätta, et ma lihtsalt NII TOHUTULT armastan oma ema,isa ja õde. Olen tänu nendele maailma kõige õnnelikum tüdruk. Ja ärgem unustagem mu kahte kassi, kahte merisiga, kahte rotti ja minihamstrit. Loomadeltki saab mingil määral eeskuju!

Igaljuhul hakkab kevad tasapisi kätte jõudma. Lumi sulas (vaheajal) ära. Jess!

Läksin pühapäeval Marta-Liisaga loodust avastama. Ta on nii võrratult kaunis inimene seest & väljast. Imetlen teda!

Pikemaks ma postitust ei venita. Teen otsa pildipostituse.

Nii tore, et lugesite! ;D

Pic…

VAHEAEG (；一_一)

Heiheihei! Tänane post jälle mobiiliga. Ei viitsi vist palju kirjutada (unine olen). Mis siis vahepeal juhtunud on…

Appikene!(゜o゜) Aeg ju lendab nii meeletult, et viimati kirjutasin veel mitu nädalat tagasi.

Praegu on vaheaeg. Puhata saab natuke, aga kahjuks on kuhjaga segavaid asjaolusid nagu koristamine, õppimine, klaveri harjutamine – igapäevased kohustused. Eile puhastasin ära merisea ja roti puuri ning koristasin toa ära. Täna andsin toale viimast lihvi, koristasin vannitoa ära, natuke esikut, pesin pesu, harjutasin klaverit.

Ohhhh~(._.) Ma kartsin kohe, et ei saa vaheajal puhata. Iga päev on kohustusi täis..

Muidu helgem pool on see, et magan iga päev välja + käin palju sõpradega väljas..

Täna oli kell 12 arstiaeg, edasi läksin paariks tunniks õega šoppama; 1h klaveri harjutamist; 2,5 h kodus koristamist.. Vähemalt hea, et ma midagi ei kahetse.. Järgnevad päevad pean ma kuduma, klaverit harjutama.

Šopping:

(seda ma ei ostnud, kohustuslik pilt oli niisama, jaapanikeelne tekst: «Majizerami tokazuniigadoga», tölkida ei oska, tundub olevat midagi suvalist)

Õigupoolest, miks ma arstile läksin. Mul oli see esmaspäev  varbaoperatsioon (5 süsti XD). Ma ei julgenud eelneval ööl magama minna, kartuses, mida järgnev päev toob! (=o=;) Opp, sest mina olin suutnud oma varbaküüne valesti ära lõigata kuni hakkas naha sisse kasvama (oh mida valu..). I’m gonna be alright!!!(^_-)-☆

Mis veel… ＼(~o~)／
みんなさん、おやすみなさい！♡

Mitte tavaline päev

Täna ei ole üldse tavaline päev.. Ma olen endas paljusid ajsu avastanud ja natuke “turgutanud” enda mõtteviisi nii palju, et osad asjad on nnüüd “ümber kodeeritud”. Ma mõtlesin, et ma tõesti armastan klaverit mängida.

Ma just täna tulin ideele, et peaks võtma ühe loo kätte ja selle ära õppima. Väljavalituks osutus laul, millest hiljuti rääkis mulle klaveriõpetaja. See on ühe jaapanlase kirjutatud laul..

Üldse ma mõtlesin, et mul pole kunagi veel olnud enda lemmikheliloojat. Võib-olla saabki olema selle klaveripala autor, mida ma õppida tahan – Ryuichi Sakamoto.

Ja veel..mul pole olnud viimasel ajal üldse keskenduda minu tähtsamaile armastusele – jaapani keele õppimisele. See on küll natuke raske, aga ülimalt põnev keel – keel nagu uus maailm – minu jaoks. See on uskumatult põnev – armastan seda nii väga. ma juba tahan, et oleks palju aega, et magada ja et ma ei peaks M I D A G I tegema. Kuigi on vaheaeg, siis ma ikka veel oman kohustusi..

Hiljuti ma märkan, et ma juba oskan natuke enam jaapani keelt kui muidu. Täna sian aru, et oskan esimesi lauseid S/mileage laulust tölkida “Asu wa Date na no ni, Imasugu Koe ga Kikitai”

Sõnad on umbes:

Koe ga kikitai // tahan kuulda su häält
Nee Ima Nani shiteru // Kuule, mis sa praegu teed?
Heya ka na? // Ei tea, kas oled toas?
Kazoku to oshaberi ka na? // Või räägid hoopis vanematega?

Koe ga kikitai // Tahan kuulda su häält
Nee Mou Neta no ka na? // Kuule, ega sa juba ei maga?
Mada ka na? // Ikka veel?

aitab ka..

Täiesti suvaline asi on see, et leidsin mingi numpsu pildigalerii.. Võite näha seda http://www.flickriver.com/photos/i-takashi/sets/72057594058515962/

My mobile can do anything!

Pilt.

Tänupost! ♥

Oihei!

Ma mõtlesin, et teen täna ühe meeletult pika postituse, et kirjutada sellest, mis on hiljuti juhtunud (metsikult palju asju tegelt!) ja lihtsalt end tühjaks kirjutada üle pika aja (nagu ma oma vanas kallis blogis tegin). Mul on pilte ka palju(?).

Läheme asja juurde..või siis ka mitte..XD

Üks päev olin ma hästi kindle, et hakkan blogima ja sain metsikult ilusaid pilte nii hommikul (kohe pärast ärkamist) kui ka õhtul, kui taevas särasid tähed ja paistis kuu, See postitus oleks kindlasti lahe aj pildirohke tulnud.. Ohh~

Siiski, on olnud väga toimetusterohke aeg, sest 3. (ja pikim!!) veerand lõpeb juba 1 nädala pärast. Olen kindel, et aeg läheb kiiresti. Mul on nii toredad plaanid vaheajaks, nii et ma ei suuda seda ära oodata. Tuleb Sireli sünnipäev, tuleb Marta-Liisa sünnipäev. Wow. Küll ma ootan neid! Need 2 nunnut on mu väiksed päikesekiired. Marta-Liisa on ääretult võluv, tark ja päikseline ning Sireli on väga stiilne (!!!), nunnnnnuuu ja naiselik. Tegelikult võin neid iseloomustusi ka vahetada, sest nende sellide kohta (ja üldse millegipärast kõigi kohta) suudan ma häid asju öelda.

Üks on kindel – minu jaoks on kõik inimesed nunnud :3

Hiljuti on mul igaljuhul väga hästi läinud. Küll oli ikka tihe nädal! Ma kulutasin maksimaalselt aega õppimisele ja andsin endast parima. Õnneks see kandis vilja, sest mul läksid hinded viimasest pingutusest kõrgele ja hoidsin tervelt 2´s aines latti kõrgel ja sain need kaks ainet 5´d veerandid, ehkki oleks peaaegu 4´d tulnud. Mul oleks geograafia 4 tulnud, sest 2 tööd olid 4´d. Käsitöö tuli 5 ainult õpetaja lahkusest.

Ma üldse tundsin südames sellist rahu viimastel päevadel, hoolimata pingutamisest olin ma vana rahu ise. Mul oli ülihea tunne olla rahul endaga. Viimasel ajal ma midagi sellist ju väga ei tunne >_a, õieti ei olnud tundnud.Happy <3

Ma järsku hakkasin mõtlema teises suunas. Kui mu hinded natukene langesid (kõige rohkem matemaatikas (shouganai しょうがない // ei saanud midagi parata) ja klaveris), tundsn end tegelikult kehvasti, tundsin, et mu sees oli muutus, olin kuidagi laisem aj ei võidelnud lõpuni, ei andnud koolis endast aprimat. Olid rasked ajad, sest mu tervis, sisemine tervis, enesetunne polndu eha. Ma ei olnud haige, ma olin väsinud. See jättis mu jõuetuna maha.. Ma vajasin toetust, vahest saingi seda inimestelt nagu Johanna, Joosep, Mirjam, Hedi.. Need inimesed olid sõbrad, kes raskel ajal mind kandsid. Olen tänulik :)

Kuid siis, sel nädalal, käis see nõks vastupidises suunas. Ma tundsin lootust, ma magasin rohkem ja olin enesekindlam ja rõõmsam. Olin endalegi meeldivam. Ma hakkasin muusikakooli nautima, ma mõtlesin, et kool ja muusikakool ja mu pingutused ja mured – se eongi ju minu elu. Ja see elu pole sugugi nii raske kui vaid iga peäv pisut pingutada selle nimel, et see oleks mulle kergem, kui anda endast parim, kui välja puhata ja kui suhelda õigete sõpradega. Sõbrad on miski, mis hiljuti on omandanud uue tähenduse. Ma lõpuks oemti mõistan, kes on mu sõber. Millale koguaeg ütlen: “You´re my friend”. Ma imetlen Mirjamit! ♥

ma üldse kuidagi mõistan, et minu sees on viimasel ajal nii paljud asjad muutunud. Ma vaatan inimesi enda ümber väga teistmoodi pilguga. Ma ei taha kedgai hukka mõista – see pole ju üldse minu asi, milline teised on. Kas või enda klassikaaslased – need, kes ei oska teisi armastada. Ma mõtlen nende peale aj ma ei ole negatiivne. Mitte nagu varem kunagi (ammu), Ma ei solva, ma armastan rohkem kui varem.

Kui tahad õppida, kudias armastada, siis alusta oma vaenlasest.

Võiks öelda, et ma elan selle järgi, ja loomulikult mitmete muude asjade järgi. Sest see on nii õige! Kuidas ma saan elada rõõmsalt, kui ei oska armastada end ja teisi? See on võimatu. Ja teiste armastamine tähendab seda, et aksepteerid neid sellistena nagu nad on. Kõik teevad vigu. Me ei näe kellegi südamesse ja ei tea nende läbielamisi ja sellepräast pole meil õigus neid “sõimata” ka siis, kui nemad meid sõimavad. Sest me ei tea, mida nad on läbi elanud. Mis raskused neil olnud on. Elu on näidanud, et need, kes ilguvad teiste kallal, on elanud rasket elu, miski ei sünni ju iseenesest. Igal juhul ma ei taha kedagi endast halvemaks pidada.

Ma üldse väga hindan positiivseid ja heatahtlikke inimesi nagu mu saksa keele õpetaja. Uskumatult vinge inimene. Ma tahaks etda kallistada praegu! Imelik, et ta ise ei arva, et ta on ingel. Pole ühti nii heatahtlikku õpetajat kohanud. Ta on uskumatu. Ta on ka mu sõber :) Mu lauluõpetaja ja emme on ka sõbrad. Need on need inimesed, kelles särab uskumatu päike ♥

Kes iganes seda loeb, teab minust palju rohkem..

Edasi… Ma just mõtlesin, et tegelikult võiks keegi suvalise teema öelda ja ma kirjutaksin ja räägiksin ja mõtleksin ja oleks siin üpris kiiresti koos terve romaan minu jutust. Ei tea, kust ma selle võtan (mõndadele on see häiriv asjaolu minu juures), aga räägin tihti ka asjadest, millest ma midagi ei tea. Juhtub ;D

Peaks vist päevakirjeldus(t)ega alustama…

08.03.2012

Oli meeldiv naistepäev. Olin umbes 7 h maganud ja ärkasin hommikul vara ennem üles, sest magasin suures toas (enda toa olin nii ebameeldivalt sassi keeranud, et ei talunud enam mõtetki seal magamisest XD). Hullud kassid tegid rallit (jooksid täiskiirusel mödöa tuba ja koridori ringi, kannad välkumas, küüned klõbisemas), Eeva (hull) käis mu muusikakoolinootide kausta (?), ümbrist närimas. Sellel on kummipael aj ta on juab selle korra katki närinud (emme tegi sõlme sellele katki läinud kohale peale). Võtsin kaustiku sülle. Oli kuulda, et keegi toimetas. Teadsin, et pole kaua aega jäänud magamiseks siis. Imelik, aga mul oli siis 30 minutit taas ärkamiseni ja ma jäin magama, ärgates täiesti puhanuna, see 15 minutit uni oli olnud eriliselt kosutav!

Ma ei teinud siis hommikul midagi erilist. Päike säras väga ilusasti..

Koolis käisin tööõpetuse järelevastamises, sain lõpuks enda kindaid edasi kududa. Käisin muusikakoolis ja olin rahul (kõik läks hästi). pärast kui koju naasin, oli väga ilus. Oli juba pime, tähed ja kuu paistsid..

Kodus ootasid mind, muidugi mõista, lilled ja tort. Ja oli tore! ^^

Päev oli minu jaoks täiega positiivne :)

09.03.2012

Ka üks lahe päev! see oli üks mõnus reede. Reeded on ikka hea mainega. Imelik, aga ma ei teinud reedel ühtegi pilti. Just tuli meelde ka, miks see nii oli. Mu mobiili aku sai tühjaks. Igaljuhul läsk koolis väga hästi! Käsitöö õpetaja pani heast südamest veerandi 5 ja jõudsin tunnis mitme asjaga heale järjele. Kinnas edeneb mõnusasti ja mu kott, mis saab oela üks tillukene suvekott, on ainult sangatu veel, aga näeb hea välja. Õmblesin voodri sisse. Olen megarahul sellega. Kui seda varsti vaatama (ja tegema) lähen, teen pilti ka kindlasti.

Üldse..mu uus mobiil on nii superlahe, sest see teeb väga hästi pilte (5MP) ja ma saan seda kõigeks kasutada. Saan pilte laadida, muusikat kuulata, pilte teha, töödelda, blogi kirjutada, netis olla, jaapani keelt õppida. Tänapäevane tehnika on ülimalt meelelahutuslik ;D

10.03.2012

Täna on laupäev. Mõnus päev. Kutsusin endale täna külalised. Selle koha pealt oleks küll palju rääkida, aga täna teen vist lühidamalt.

Tulid Keilin, Sigrid, Mirjam ja “üllatuskülalisena” Marta-Liisa. Ta on uskumatult tubli, saabus just eesti keele olümpiaadilt – VABARIIKLIKUST VOORUST. Olen nii õnnelik. Marta on mu iidol väikest viisi. Imetlen etda väga, sest ta on niii tark ja nii sõbralik ja nii tore!! Üks suurepärane sõbranna mul ^^

Igaljuhul põhitegevuseks oli meil söömine ja Mr. Beani vaatamine, pärast näpiti mu mobla, vaatasime Martaga Reina kirja ja rääkisime Jaapanist. Tüdrukule hakkab ka Jaapan meeldima juba! Mulle sobib! Plaanisime vaheajal koos Jaapani päeva teha (õpime koos, tegeleme selle-teemaliste asjadega). Ma nii metsikult tahaks teda Kuremaale kutsuda koos endaga vaheajamõnusid nautima, aga ei taha seda teha kohaks, kus minu sõbrad ükshaaval koos minuga kaasas käivad. Vanaemal võib raskeks minna..XD

Igaljuhulll…oli meil väga mõnus aeg.

Ja siis läksin tüdrukutegruppi. Esimest korda jõudsin esimesena. Mingi iemlik asi, aga minu kella järgi sõitis buss minu kodupeatusest Riiamäele 4 minutiga!!! XD Nagunii valearvestus. Mäletan vähemalt,e t jõudsin kohale kell 17.47.

Seal oli nii pime ja külm, kuid mõnus sellegipoolest. Läbi seina kostus bändiproovi muusikat. Nii väga tahaks juba Ristteele minna, pole mitu kuud käinud, aga paistab, et ka homme ei saa.. (no no!). See bändimuusika on ülim. Ma kuulasin ja sulasin.. XD

Siis saabusid teised ka vaikselt ja tüdrukutegrupp algas. Vahva oli. Palju jutuajamist..nagu ikka. Ja Juliat nägin esimest korda (ta polnud küll 1. korda grupis, aga ma polnud kunagi temaga samaaegselt kohal olnud). Pärast sain imestuseks teada, et ta olevat kunagi YFU´ga Brasiilias vahetusaastal käinud. Ta oli vahest rääkinud mingitest asjadest seoses brasiiliga, mulle nagu kergelt koitis, et ta võib-olla käis seal vahetusaastal või vähemalt reisilgi, aga polnud kunagi mahti järgi küsida. Siis oli see ~loll moment~, kus kohale jõudis lõpuks (üle mitme kuu kui mulle vist seda selgeks oli tehtud). Haha..

Julia tõi mind autoga koju ka (üliarmas!) ja ma ajasin kogu aja temaga juttu. Nüüd tahaks ikka ja veel temaga kokku saada ja veel rääkida. Julia on mu iidol! Ta on üks stiilsemaid ja ilusamaid inimesi, keda tean ja ta oskab tänu vahetusaastale puhtalt portugali keelt (wow!) ja omab paljusid kogemusi, millest ma veel kuulda tahan ja mitte vähe! ♥

Kodus hakkaisn aga sööma, üle pika aja oli meil kiivit ja mingi üliülimaitsev pehme kreemiga šokolaadikook oli ka, mille nahka pistsin. Muhahahaa

Kodus mõnulen siiamaani. Hea on olla, aga varsti magama, enne tahan kududa ja võib-olla jaapani keelt õppida (aega vist ei jää jällegi..). Homme üritan ka tubli olla ja klaverit harjutada (teisipäeval on heliredelite arvestus mul!!!). Tahan nii väga Mariaga kokku saada, oleme mõlemad 4 nädalat üritanud ja siiamaani pole õnnestunud. Aeg lendab muidugi linnukiirusel ka.. Me mõtlesime koos “photoshootingut” teha :3

Reede on käes. Kui tore! Lõpuks ometi saan puhata. Hea meelega keriks kohe teki vahele kerra, aga ma pole kodus.. Ma tšillin Milla pool.

Täna on väga tore päev olnud ^^

Kiire veerandilõpp

Tere…
Praegu ei ole mul küll väga palju aega, et kirjutada, arvestame sisse selle, et ma pean varsti muusikakooli minema.

Pean tõdema, et raske on…
Pean meeletult pingutama heade tulemuste nimel (teisel juhul tulevad süümepiinad). Vahest mõtlen, et kaaslased mu ümber on minust palju tublimad. See on vale suhtumine. End ei tohi kunagi teistega võrrelda. Ma annan endast parima.

Täna pidin 8. tunni ajal kehalisse minema, et teha tasa mu puudumised ja saada 3 hinnet juurde. See oli raske, aga olen rahul, et vähemalt 4 saan selle veerandi. Olen kehalises hale XD.

Homme meil kooli keegi ei tule. Õnneks saan välja magada, aga edasi läheb õppiseks raudselt. Pean umbes 20 rida kuduma. Siis tahan ja pean lugema mitut raamatut, harjutama klaverir ja solfedžot tegema. Inglise keele õpetaja jättis koju 3 töövihiku lehekülge, matemaatikas jäi 2 lehekülge, saksa keeles on mingi jutuke pähe, geograafiaski on midagi töövihikust teha ja peale selle on eesti keeles raamatutöö.  Koolilapse raske elu…

Soovige mulle edu! Pean ikka töötama hakkama. Soovin vaid, et mu tänases klaverirunnis hästi läheks ja et ma ellu jääksin, ootan vist liiga paljut XD.

Kuid ei tasu unustada, et kõige pimedam on wnne koidikut. Veerand on lõppemas, seefa on vaja viimased 2 nädalat sellest pikimast veerandist pingutada. Veel natukene, ma annan endast parima. Päike paistab..

Hiljutised pildid: