Pildid.

Imede aeg..

Jah!! Praegu olen Sauel ja kirjutan siin. Palju aega on jälle möödunud ja jõulud on käes!!! – ei muidugi fmitte päriselt – ei mingit lund, mitte mingit jõulutunnet..lihtsalt…kinkide jagamine, rõõmu ja rahu aeg. Lõpuks ometi saan minna öösel magama ja tõusta pärastlõunal. Ma pole uhke ka enda üle muidugi…

Lugesin enda esimest blogi ja mõtlesin enda elu üle järele – õieti..”eelmine aasta” (see aasta, eelmine õppeaasta; praegune aasta algaks justkui septembrist)) oli väga põnev ja täis selliseid S U U R I emotsioone. See aasta tundub olevat palju väiksem ja vaesem, ehkki tegelikult on ka selles peidus sellised emotsioonid, mida ma kindlasti kohe ei märka. Näiteks kogub jõudu minu unistus – saada cahetusõpilaseks Jaapanisse, sest esimene samm on tehtud.

Aga tundub, et ma peaks rääkima natukene kooli lõpust. Kuna mõned ja mitmed asjad olen ma kirjutamata jätnud…ma täpselt ei teagi mida teha. Ma ilmselt lihtsalt räägin päevade kaupa, mis siin toimunud on.

Kui neljapäeval koolivaheaeg hakkas, kutsusin ma Kreete külla. Tegelt olin ma endale sel päeval jälle liiga teinud, sest maganud ma palju polnud. Olime siis seal ja olime arvutis, sõime pisut, rääkisime juttu, vaatamise telekat. Kõike nii nagu ikka. Kui aga viimased tunnid lähenema hakkasid, tuli ilmatu uni peale. Lihtsalt tahtsin magama jääda.. Tema küll nõus polnud ja nii ma siis ei saanud midagi parata. Kui me ikka pärast 5-6 tundi lahku läksime, läksin ma kalli Triinuga bändiproovi, mis oli rahulik, mõnus ja pisut segadust tekitav, sest tundsin end tema kõrval väga väikse ja andetuna.

Reede oli väga pikk, töökas ja suurejooneline. Ma pidingi kohepärast ärkamist hakkama töd tegema – koristama, puure puhastama, pakkima. Tegelikult ma täitsa nii palju ei teinud –  ma esialgu lihtsalt unelesin,  sõin ja kui õige hetk tuli, mässasin veits – printisin YFU jaoks taotlusdokumente ja muud sellist. Lõpuks jäi ainult 1 dokument printimata. Siis tuli suur ja närviline koristamine ja tõmblemine – koristasin ära enda toa, puhastasin 2 puuri ja panin koti kokku. Siis haarasime kassid ja kotid ja viisime autosse ja tegime 3-tunnise sõidu Sauele. Kõige õudsem hetk oli see, kui ma endale veel kodus olles näppu lõikasin – näpp oli ikka väga verine, vetitses nii julmalt, et ka plaastri alt oli verd väljas ja 3 h jooksul tegi haiget, lõige oli täpselt sellisesse kohta, kust näpp kõverdub ja üks pisike tükk oli ka väljas, õnneks midgai tõsist ei olnud. Ise olin küll nii mures ja ebatavaliselt nõrganärviline enda haava suhtes – see oli veel nii pisike ka.. Sauele jõudsime auht õhtul. Sain veel pisut šokolaaditrühvleid veeretada.

Laupäeval oli 24. detsember. Siis oli kõva jõulutuhin – hommikust alates tegin piparkooke, glasuuritasin. Õhtul tulid külalised ja istusime kokku. Siis sain ikka korralikult süüa, kõht oli metsikult täis. Lauas istuti kaua-kaua ja oldi niisama – tahtsn ka juba kangesti kinke jagada – lõppude lõpuks ma mõistsin, et jõulud ei ole ikka nii õudsed. HAHA! Eelmisel aastal ma lausa jälestasin esinemist. Siis aga läksime üles korruele, kuulasime maailma kõige ilusamat muusikat – mu tädipoeg ja tädi esinesid 5 palaga (viiul ja klaver). Ma pole mitte kunagi varem olnud muusikast nii vaimustuses, hämmastuses ja see lihtsalt pani niivõrd unistama. Selline andekus siis peitubki mu sugulastes.. Pärast aga mängisin mina oma 2´te klaveripala, et lunastada 2´te kinki. Ja ma sain hästi hakkama, sest ma minu üks jõulusoov – kartmatus esineda – on täitunud. Mite et ma nüüd üldse ei kardaks – see on väga kõrge piir, aga ma ei karda nii, et see mind segaks. Pärast jagasime kinke – sain 3 kinki –

1) vaip, peamassaaži tegija

2) kalender, küünal, lotopilet (võitsin 1€)

3) väike käekott, kätekreem, dušikreem

Pühapäeval läksime suht pärast ärkamist tädi poole, kus olime ka head mitu tundi. Tädil on uus kass, sest üks suri südamehaigusesse. HULULT KURB!!! See väike kass on meganaljakas. Nimi on Miina. Tõestas meile, et meie hüperenergiline vedrudega kass Eeva pole väga hullumeelne. Sel väiksel oli ikka nii palju energiat. Ajas enda vikesed autosid ja lennukeid taga ja samal ajal oli ikka päris kuri, kui keegi teda puudutas. Suht naljakas ja äkiline kass. Saime korralikult süüa ja ühe kingikoti. Oli tore.

Ma sain kingiks ühe hea firma juuksesprei.

Esmaspäeval läksid vanemad ja õde uuesti koju, aga mina ei läinud kaasa vaid sellepärast, et oli mässamist YFU´ga (selle üle on mul ainult hea meel). Mina..ma isegi ei mäleta, mis sel päeval toimus..Täitsa imelik! Ootused aina kasvasid, sest järgnev peäv oli linna sõit, et dokumente YFU kontorisse viia ja samas esimene kord reaalselt näost-näkku kohtuda.

Ja teisipäeval oligi nii lahe. Kaua aega ei läinud, kui autoga linna sõitsime. Kõigepealt panime sugulased, kel ka toimetusi oli, maha ja siis viis tädi mind YFU kontorisse. Sellega kaasnes ka suur hulk jamamist, et seda õiget maja ja tänavat üles leida. Kergelt kahetsesin, et ma mingit kaarti välja ei printinud. Lõpuks oli üks väike maja – siiski mingi kortermaja mitme elanikuga. Lähemale astudes oli seal mitu nuppu ja alumine neist oli YFU. Kui vajutasin tuli lihtsalt väike põrin, mis selgitas seda, et uks tehti lahti (põrin oli sama, mis Marta-Liisa kortermajal käib, kui uks avatakse ja ak need nupud, kust helistada, olid samad). Sisse minnes oli kohe üks naeratav naine ukse peal ja samal ajal, kui ma kohmetult üritasin küsida, kas YFU, küsis tema minult sama. Ma noogutasin ja astusin sisse. See ruum oli mõnusalt kodune ja kollakas-tooniline. Kui ta mu “koridorist” edasi kutsus, viskasin mütsi peast ja koti käest ning astusin enda mapiga edasi. Seal andsin koheselt taotlusdokumendid üle ja ajasime juttu. Ta lihtsalt vaatas need üle ja purustas mu lootuse sada neljapäeval valimispäevale – sellest suurt tolku tegelt pole, sest ma kannatan veel ühe kuu ära küll. Ta isegi teadis sellest, mida oli YFU tegevdirektor minu ühele e-kirjale vastanud. Lõpuks läksin siis sealt ära, ise nii rõõmus selle reaalse kogemuse üle, kohtuda kellegiga YFU´st. Pärast veel korjasime teised lapsed autosse ja sõitsime mingisse söögikohta, et natukenegi tühje kõhte täita. Kui taas koju jõudsime, saatsin ühele YFU liikmele e-kirja, rääkisin Kreetega juttu ja automaatselt põrutasin uuele jüulupeole. Lisaks sain sel peol uusi kingitusi, laulsin, et enda kinke kätte saada (uus eneseületus). Ma arvan, et mul tuli ebatavaliselt ästi välja (hahaha kui egoistlik ma olen!!!), sain meeletult maitsvat süüa kaaa..

Ja kolmapäeval ma olin kodus, joonistasin, olin arvutis. Ilmselt ei teinud midagi suurt ja erilist.. Üldiselt ma avastasin, et mu sugulase kallis mobiiltelefon on nii lahe asi, sellega saab tasuta internetis ju käia. Vaatasin enda lemmikdraamat. Draama on Jaapani seriaal, iga osa om tavaliselt 45 minutit. Eriliselt lahe on neid vaadata, sest arendavad keelt ja seal räägivad inimesed sellist keelt, mida Jaapanis ka päriselt rääkimisel kasutatakse (animedes ei ole jaapani keel täitsa õige, väidetakse, et päriselt keegi nii ei räägi. Lisaks on draamades ka kuulsd näitlejad, tean einevad inimesed Morning Musumest on draamades. Avastasin ka enda jaoks suure üllatusega, et selles draamas, mida vaatan (gokusen), on Nakazawa Yuko. Ikka lahe mis lahe! Draama on suht tüüpiline (mitte täitsa) ja väga lahe. See on suht naljakas.

Ja täna – neljapäeval tulid sugulasele külalised. Selepärast olen pisut eraldatud, aga mitte väga. Litsalt olen all-korrusel ja parem üles (seal kus külalised on) ei lähe. Ma ei tunne end nii halvasti sellepärast. Mul on siin all ka väga mugav, sest läheduses on tervelt 2 lauaarvutit, 1 laptop ja 1 imemobiil. Haha,.. Mulle isegi keeldib sugulase mobiil rohkem kui läpakas XD Igaljuhul..täna käisin poes XD See polnud vist väga tähtis asi XD Ja muidu olen arvutis suht palju, aga naudin.

Like a boss XD Or .. like a bus – schoolbus.

Muud ei oska tõesti öelda – arvan, et hakkan kürvaklappidega nüüd sugulase mobiilist draamat vaatama ja muusikat kuulama (nagu eile). Lisaks joon kõrvale tädi tehtud imemaitsvat glögi. Alles nüüd, kui homme lahkun, hakkan nautima seda viibimist siin – Sauel.

minu inspiratsioon:

http://loffuuu-smile.blogspot.com/2010/12/joulud-on-kaes.html

Mõtetest algab kõik – sõnad, teod, harjumused ja eluviis – just sellepärast loeb su mõtete kvaliteet

Uskumatu, kui palju on vahepeal kõike juhtunud!

Mul oli muusikakoolis 2 esinemist – esinemine paladega läks suurepäraselt, hoolimata kõikidest raskustest, mis olid ees; seevastu esinemine heliredelitega läks päris metsa, asi oli ka suht karm, kuna helistikud olid rasked, eriti fis-moll, mida tuli x-moodi mängida, harjuta mitu tundi tahes, ikka päris käppa ei saa ja mõtled iga käiku läbi. Ma ei kahetse neist kumbagi, sest olen töötanud kõvasti ja neid hindeid ma igaljuhul väärin.

Lisaks on kool juba poole peal ja tuleb see väga oodatud 2-nädalane jõuluvaheaeg. Kahtlustan, et see pole mulle ikka veel kohale jõudnud, sest ma ei karju ja ei hüppa õnnest, õnnelik olen aga küll.

Hiljuti ka olen aru saanud sellest, et kõik mu ümber on väsinud. Muudkui kommenteerivad mind, laidavad, “sõimavad”, see teeb meele nii kurvaks, aga mina olen ikka tubli, ma ei näita välja oma halbu emotsioone, see aga tekitab mulje, et mind võibki solvata, ma ei ole niivõrd autoriteetne isik – see on sellepräast, et ma valdan enda emotsioone nii, et ma ei solva kedagi, ei pea vajalikuks kurjemaid märkusi teha või vastu rääkida, tundub nagu see annakski õiguse minu üle nalja heita. Ei ma pole närviline ega dramaatiline, lihtsalt annan mõtlemisainet. Keegi ei vääri kurbust ja negatiivsust. Mind kuidagi solvab ja häirib see, kui mind liialt kommenteeritakse. See, mis on toimunud on minu jaoks kuidagi ebaviisakas ja kuna see jätkub, ei ole mul rahu, vaid tekib rahutus, sest tundub, et ma ei saa rahulikult elada, kuna kõike kommenteeritakse: riietust, koolist puudumist, käitumist – selle kohta tehakse ka oletusi ja arvamusi. Võib ju arvata, et sellega kaasneb see, et ma ei julge enam käituda nii nagu tahaksin ja sõltun teistest. Arvan, et neid endid ei huvitagi see, mis mina tunnen.Mulle on mulje jäänud, et mõne inimese jaoks olen ma tühiste asjadega jätnud halva mulje (ma pole KELLEGILE halba teinud, ma ei teegi kunagi meelega halba). Kurb küll, aga ei kavats emina hoida kinni inimestest, kes mule haiget teevad (mõtlemisaine), muidugi annan kõik andeks, kui tegu pole pahatahlikusega ja kui see tuleb teie, kallite, väsimusest. Tahan kiita Lottet ja Mirjamit – te olete eriliselt toeks ja abiks olnud (kas või lihtsalt sellega, et pole midagi halba öelnud).

Uskumatu, aga vahest teeb pisike asi, nii pisike et seda ei näe, nii palju haiget, et sellest tekib suur jälg, ja siis oh seda õnnetust, kui tähele paned seda suurt jälge ja näed kannatust selle taga.

Hoolimata nendest süüdistustest vabandan ka mina, sest te kõik teate, et ka mian olen täiel raual tööd teinud ja väsinud ka koolituhinas. Ma olen ilmselt dramaatlisem kui muidu, aga sõnad ei ole tühjad – lootke vaid. Minu jutt on sõnum. Tühi

Samas on terve see nädal olnud parim nädal terve senise kooliaasta peale, sest meil pole mitte midagi õppida, ma olen P U H A N U D. Ma pole juba nii ammu saanud korralikult puhata. Nüüd taastub mu tervis ja und saan ka ikka inimese kombel. Mis jama see on!? Mina ei ole jõule oodanud – kardan, et vist ainult sellepärast, et ma ei huvitugi niivõrd kinkidest – see on lihtsalt..kuidas öelda..”preemia”, lisaks ma ei taha mitte kellegile esineda – see on minu jaoks liiga piinlik – eriti veel sugulastele. Luuletuste lugemine käbi kah ja ma ISEGI ei muretse, et jõululauludest puudust oleks – vastupidi, tundub, et neid jätkubki. Aga esineda..ei taha? Ma vist ise ka täpselt ei tea, mis mind piinab. See talv päkapikk ei käinud, isegi jõulukalendrit polnud (see on igal aastal must-have asi). Lund pole siiani. Olen veendunud, et see talv ei tulegi lund – kahtlen selles, kas seda on ka jaanuaris või veebruaris. süüdistan kõiges kliimasoojenemist ja närvitsen, et lumi on jäädavalt mu elust kadunud. Ja see on imelik, et aeg läks ka nii kiiresti, et ma ainult jõudsin korra mõelda sellele. Nädalad sõna otseses mõttes L E N D A V A D.

Viimasel nädalal pole meil õppimisi (suurim kink õpilastele!!!), tunniplaandi on väikesed (4 või 5 tundi päevas) ja on lihtsalt nii hea, kui olla saab. Oleme käindu muuseumis, loomade varjupaigas, klassiõhtul. Homme on aktus.

  

Läbimurdest ma kirjutanud pole. Haha..minu jaoks on see ju läbimurre. Minu jaoks on see lausa ime. asi on selline, et üks päev pärast järjekordset masendust leidsin endale laheduse, mis täidaks põhimõtteliselt 3 unistust korraga! See on ikka ÜLISUUR asi. See oleks mu elu võimalus!!!!!!!!!!!!!!! Ja see ei ole kaugel – võimalused täitumiseks on head! Sain täna telefonikõne YFU´st. YFU ehk Youth for Understanding ongi see “ühing”, mis saadab vahetusõpilasi laia maailma. Nüüd pole vist raske arvata, mis mu plaanid on – VAHETUSÕPILASEKS JAAPANISSE! Ja valimispäevgi pole enam kaugel. See on 8 päeva pärast. Tunnen end energilisena. See on minu võimalus! Seoses sellega oeln läbi lugendu 4 (ja rohkemgi) vahetusõpialste blogi, täitndu mitmeid dokumente, unistandu metsikult ja mõelndu välja ka kõige hullemaid plaane ja ette planeerinud igasuguseid lollusi.

Tahe – see on mu õnn!

Kuna homme on aktus, siis ma tahan endiselt magada ja seetõttu pikemalt kirjutada ei saa.

Mõned pildid veel:

    

    

Uuendused, uuendused

Tekitame lund – läbi piltide! Ehheheh. Detsember käes, Maarjal juba ülehomme sünnipäev ja lumi..peaaegu kohal. Ilmselt läheb veel umbes nädalake, et midagi alla sajaks (rohkem). Väga loodan. Näiteks talveriietus ja jalanõud on nii ja naa. Olen pisut mures praeguste sügis-kevad jalanõude pärast, mis nii kiiresti katki on läinud, lasevad vett läbi. Täna käisin ehtsasti tossudega koolis, jalad jäid väga kuivaks, ehkki vihma sadas.

Üks märkus, mida tüdrukutegrupis ka rääkisin, see ajas kõiki naerma XD

Kujutan enda loodusõpetuse õpetajat Izumi-kuni koerakõrvadega ette (Izumi on see parem-poolne). Talle nii sobiksid need!

Ma tegelikult osalt kirjutan seda postitust ka sellepärast, et mul on uudiseid:

Ma kirjutan siia vana blogi aandressi ja uue blogi aadressi. Ma arvan,  et mul hakkabki olema 2 blogi. See siin on rohkem igapäevaste tegevuste, jutu jaoka ja uus saab oelma rohkem piltide jaoks, muusika jaoks, tunnete jaoks. Näiteks saan sinna kirjutada aforisme, panna pilte ja ilmselt saan sinna lisada ka “fotoalbumi” ehk riputan lihtsalt üles pilte elust, mõnest reisit, tegemistest jne..

vana blogi: http://loffuuu-smile.blogspot.com/

uus blogi: http://loffusmile.tumblr.com/

Olen ülimalt rahul uue blogiga ja sinna on palju lihtsam ja tredam lisada pilte. Seal on ka mõend toredad muud asjad nagu üleval nurgas üks küsimärk – seal on koht, kus saab mulle küsimusi esitada. Lisaks am epan veel töötada kommenteerimise süsteemi kallal. Kõik saab korda! Varsti on blogi hoos. Mul on 3 postitust juba olemas.

*vaimustuses*

Aitäh Amalie, oskad tuju heaks teha. Hästi armas inimene oled, tõesti oled! Sinust kiirgas rõõmu, energiat, töövõimet ja tublidust. Oled heaks eeskujuks! ♥

Kõigile kõigile suur kalli!

Elu on pidev võitlus selle nimel, et elama jääda.

Täna kirjutan hoopis ebatavliselt millegi sügavama kohta kui muidu. Olen täna enda aega pühendanud millegile, mis on tõsiselt kasulik ja hea. Enda ja elu tunda õppimisele. Ja ma tahan jagada seda, mida tunnen.

Mul just eelnevalt kustus ära siit kõik tekst, mille olin kirjutanud. Mind väga häirib see, et seda juhtub ja viimasle ajal tihti. kurbkurbkurb.

Eile käisin superarmsa Marta-Liisaga tüdrukutegrupis. Ma vist juba kirjuatsin, aga ta on ikkagi nii armas. Ja Triinu on ka täiega armas. Lisaks räägin praegu veel Rutiga, keda viimati ikka suvel kohtasin. Tõsiselt tore tüdruk! Kallid inimesed on ümberringi igapool. Kalli-kalli veelkord! Olen teile kõigile nii tänulik ♥

Lisaks aga tahan tiele südamele panna selle, mis sõnumti kandis endas see raamat, mida lugesin.

Jõulud on armastuse aeg. Jõulud on tegelikult natuke kaduma läinud tähendusega, sest paljud ei teagi tänapäeval, miks me seda tegelikult tähistame. See on muutunud meile koduseks, hubaseks traditsaiooniks, kus kõik saavad kingitusi, mõtlevad lumele ja “jõulutundele” ning söövad koos. Aga tegelikult sündis jõuludel keegi, kes tuli, et kannatada, anda ära kõik, mis võimalik ja meid armastada, sest me ise seda kunagi teha ei suuda. Ja inimesed piinasid teda, tapsid ta ära lihtsalt kadeduse pärast. Ja see ei ole normaalne. See ei ole sama normaalne kui kõik muu müstiline selles maailmas. Asjad hakkavad kokku langema, kokku kukkuma ja meie ise muudkui aitame kaasa. Tegelikult saavad paljud kurjad asjad alguse ahnusest – rahaahnusest. Olete sellest ehk kuulnud, et on inimesi, kes on võimelised raha pärast tapma. See on liiga julm. Aga mina arvan, et kui meie – iniemsed – õigel ajal ei suuda hakkama saada, siis lõpuks oleme lihstalt “hukule määratud” Üleüldse kõik maagia, nõiandus, vaimude välja kutsumine – see on saast, ausalt ka! Osad asjad on nii loodud, et need on väga külge tõmbavad, aga üldsegi mitte head; justkui laen – võtad, aga tagastamine muutub raskeks. Kes sellega lõpuks palju tegeleb avab ukse kurjusele ja see kurjus hakkab järk-järgult seal kasvama kuni võib muutuda surmanõelaks. Ja ainus vastumürk on leida kaitse. Ja minu kaiste on Jumal. Ja ma räägin seda nii nagu ise usun, missiis, et on palju kõiki inimesi, kes minuga ei liitu arvamsue poolest. Ega niisama pole kirjutatud, et palju on iniemsi, aga nii vähe neid, eks käiavd õiget teed. Ma arvan, et see, kes otsib rahu, leiab selel ainutl Jumalalt, eks on maailam looja ja rahu ja armastusetooja.

Kui teil on mingeid muresid või küsimusi või otsite oam elu mõtet või mida iganes,

võite minult küsida. Minu e-mail on: Lellluuu@hotmail.com

Sunshine Girl

Tsau kallikesed! (=>.<=)

Sunhine Girl või Loveiisa (lavisa nagu armastusiisa) või Loviisakas on minu hüüdnimed perelt – need on väga sobivad, sest käivad kokku minu olemusega – väga rõõmus tüdruk :)

Täna on juba 4. detsember!!! Lund siiani ei saja (globaalne soojenemine? – Õ U D N E!). Vanemal õel on 7. detsembril sünnipäev. Mul on 8. detsember muusikakoolis esinemine.

Mul on olnud täiega hea nädal, sest mu tuju on SUPER! Ma juba peaaegu suudan enda aega planeerida (välja arvatud arvutis istumine, mis läheb ikka veel kella 2´ni öösel, see on ju nii loomulik). Mul on häid ja halbu uudiseid – halb on see, et mu matemaatika ikka veel sakib, sain mingi TOTAKALT LIHTSA tunnika 4. Väga õudne, tunnen end lollina, aga vahet eriti pole. Mina olen nagunii lahedam kui mu hinded ja üldse vahet pole, mida teised arvavad. Klaveris on ka palad õudselt toored, ei tea üldse, mida teha, kui mul esinemisel asjad välja ei tule, siis on hullemat oodata. Häid uudiseid on väga väga palju. Ma tunnen, et olen täiega õnnelik inimene, minus on nii palju armastust ja rahu. Lisaks läheb mul inglise keeles hästi – ainult 5´d olen mitu korda kiita saanud  Läheb hästi kunstis, kus mul on juba 3 tööd, mis on hästi õnnestunud ja üles riputatud klassi seinale (ja ühte tahab õpetaja panna ka kuskile näitlusele!!!). Mul on koolis päris hea olla, toredad õpetajad on – ma käisin saksa keele ja eesti keele õpetajalt abi küsimas – soovituskirja – mõlemad nõustusid KOHE ilma mingi kahtluseta ja väga rõõmsalt, saab neid usaldada, ÜLIARMAS!!Lisaks tulevad varsti erinevad jõulupeod, chillimised, teen juba esimesi jõulukinke ja -kaarte, mis on väga-super-ilusad XD Appi, ma tõesti suuda seda kõike kirjutada. On nii palju asju, millest õnnelik olla. KIITUS SULLE, ÕNNETOOJA!!!!

Täna oli koristuspäev kodus, ma ei jõudnud midagi teha, sest ma harjutasin mingi 2 h klaverit ja ülejäänud aja olin arvutis ja lugesin raamatut.

Ülihea kristlik raamat – ‘OHAA ‘ neile, kes ei tea, et ma kristlane olen. Kristlus ruulib, nii et vahet pole, mis minust arvate..

Peale seda käisin am tüdrukutegrupis, kus oli armas tund. Väga armas! Mul juba on plaanid teha mdiagi ÜLILAHEDAT 2 tüdrukuga koos, leiaks veel iniemsi, siis võiks sellest midagi tõsist kujuneda. Loodame, et meie unistused täituvad!!

Olen hullult õnnelik kõikdie vahetusõpialste üle, kes on Jaapanisse saanud minna ja eriti tore on nende muljeid blogidest lugeda ja pilte vaadata See toob sellist rõõmu!

panengi siia mõned blogide aadressid:

http://sushilanders.wordpress.com/

http://liisujaapanitripp.blogspot.com/

http://yomaia.blogspot.com/

lsdjaapanis.wordpress.com

Lisaks pn varsti tulemas uue S/mileage singli – Please Miniskirt Postwoman muusikavideo.

Praegu on väljas previwe´d. Eile tuli 30-sekundiline, 1-minutiline tuli täna.

Lõpetan lihstalt ühe nunu pildiga täna lõunasest vaates. See oli nii imeline!

zZaUUU!