Today – all emotions

Tere kallikesed!

Viimasel ajal on nii palju muutunud. Kuigi mul on olnud südames väga raske ja tunded on minu üle võimust võtnud, tunnen ma, et alus on pandud millelegi uuele. See on V Õ I M A S. Aga kuna see on isiklik, ei hakka pikemalt rääkima.

Mul on igaljuhul olnud raske emotsioone ohjeldada. Targem ongi kõik endast välha saada. Kui ma olen kurb, siis ma alati tahan enda tunded kuhugi üles kirjutada.

Kui aega rohkem kirjutan täpsemalt, nõustudes Johannaga, ka mina elan viimasel ajal nädalavahetustele.

Koolis on raske, õppida antakse liiga palju, kuna ma tegelen ise ka liiga paljude asjadega, siis aega on vähe. Keerasin oma tunniplaanid pekki, nüüd on jälle nii, et kõik päevad on täis, puhata ei saa, jõuad õhtul väsinuna koju ja õpid uneajast.

Mul pole valikut…

Aga täna on mu sünnipäev!

Järgmises postituses seletan, mis pilt see on ^^

Soovin, et saaksin siia blogisse veel kirjutada, aga kahjuks pean nüüd magama.

Armastan

Päike! ^.~

Päris paljust oleks rääkida..

Näiteks sellest, et mu isa vannitoas remonti teeb, või et ma juba terveks hakkan saama, või et nii raske on sünnipäevaks kuupäeva paika panna, või et ma nii armastan klaverit mängida..

Noh.. Saitegi teada!

Ma viimasel ajal olen nii õnnelik. Asjad lähevad hästi. Ma kuulen juba paljude suust: “Vau, su jaapani keel on nii hea, kui kaua/kuidas õppisid, õpeta mulle ka!” Või et “Sa alati kiidad teisi, aga tegelt oled ise ka uskumatu, sa lihtsalt ei saa sellest aru” või “Sa oled nii tark”….. Seda kõike ei mahuta siia ära. Ma tahan teile öelda, et need sõnad tähendavad mulle nii palju! Ainult teiste pärast olen ma see, kes olen.

Ja ma olen tänulik kõikidele, kes mu ümber on, isegi neisse, kes kritiseerivad.

Lõpuks on sellest abi, see õpetab toime tulema ka raskustes.

Nii et minu austus teile, igale ühele!

Üks minu tsitaat:
“Ärge kunagi mõistke kedagi süüdi, sest iga asja taga on põhjus, ja põhjuseks on valu…

Aga tehke head ja aidake üksteist :)”

 

Chillin kodus.

Tsauuuuu..

Ma siis teen blogi nagu eilegi.

Eelmine kord oli aega nii palju üle, et pidin blogima.

Pärast kooli (eile) läksin ruttu kodust läbi ja kohe bussile ja kohe ülikooli. Kohale läksin 1h enne oma tunni algust. Asi oli selles, et juba esmaspäevaks peavad kõik dokumendid aetud olema.

Ma mõtlesin ja tuli välja, et kui ma nii ei teeks, ei jõuakski dokumentidega esmaspäevaks valmis.

Niisiis läksin, ajasin asja korda ja lisaks jäi 30 minutit ülegi.. Mul polnud midagi teha, niisiis istusin maha ja blogisin.

See 1. pilt mu blogis oligi sellest, kuidas ma seal istusin (XD)

—

Kusjuures minu uues rühmas on niiiii toredad ja sõbralikud kaaslased. Saingi kohe sõbraks nendega. Nad on igati abivalmid ka..

Appikene! Ma oleks nagu taevasse sattunud ^^

Nii et uue gruppiga olen täiega rahul!

—

Niisiis..

Ma olen tegelikult haige praegu, nii et viibin kodus (XD).

Mina xd

Muud tarka öelda ei oskagi..

Olen ülikoolis!! *excitement*

Siin ma nüüd olen!

Õpin jaapani keelt Tartu Ülikooli keeltekeskuses.
Kuigi ma olen siin järjekordselt üksinda, tosinate täiskasvanute hulgas, alati võõrastega kohtudes, olen see mina.

ALATI SAMAMOODI!!!

Nii kui jõudsin enda rühmaga ära harjuda ja sain suurepärase pinginaabrigi, nii ma jälle peaees tundmatusse rühma sukeldusin.

Lugu on tegelikult sellest, kuidas ma jaapani keelt läksin õppima.

Vot…
Kusjuures ma pole mingi sajand juba midagi kirjutanud..

Läheb mul endiselt hästi muidugi!! (selline ma olen)

Kuna ma siin Tartu Ülikoolis seda armastatud keelt õppima hakkan, saan selle eest veel mingeid punkte ja mingeid asju arvestatud – nii ütles mulle siinne õppekorralduse spetsialist ;D

Vägev eksole!!

Elu on põnev!!

Midagi muud tarka öelda ei oskagi..
Thanks, et lugesite!