SissejuhatusJee…

Sissejuhatus

Jeejee. Hea tuju on täna. Kusjuures..(kuigi teema just vahetus ruttu nagu mul kombeks on) viimasel ajal on mul blogides alati selline tunne, et jätan oma pärismõtted ja päristunded asjast välja ja siis on nõme ja lohakas tunne janii.. Aga igaljuhul lugesin oma eelmise postituse läbi. heh. Parem kui arvasin. Aga ma ei taha end nüüd kiitma ometi hakata nii et liigun edasi. (Haha) Ma üldse teen vist praegu väga suvaka posti. Andestage, et teie väärtuslikku aega niimoodi koorman. Oh ei, ma ei suuda sellele mõelda. Kiorjutaks siis midgai tarka. Enne kui ma oma harilikku viisi päevakirjeldust teen, kirjutan mdiagi muud (just prageu mõtlen, et mida siis kirjutada XD!!)

OOOJAAA, kes teab ja kes ei tea (võib-olla olen isgei maininud siin blogis ennemini), mu tädipoeg sai Treffnerisse sisse. Ma tahan, et ta nüüd meile Tartusse (meie korterisse) elama tuleks. See oleks kõige superim asi üldse. Veeta need 3 aastat enne kiui ma oma vahetusaatsale Jaapanisse koperdan, temaga. Ta on suht eha sõber isegi mulle. Aga am ei julde end otseselt ta sõbraks pidada, sets ma kardan, et olen selleks liiag väike või midagi (XD). Ma ikka ei väsi siukse mõttetu asja pärast põdemast. Haha.. mis ma ikka põderin  niiväga (meeleg aleiutasin uue sõna)..

Aga see teeb ikka nii õnnelikuks. Küsisin just enne isalt üle, et kas ta saaks siia meile elama tulla. Ta ütles, et juba tädiga ka räägitud, et saab. MEGAMEGA!!! Aww ma olen ammu juba vennast igatsenud. Pealegi see madbro oskab matat ja inakt nii hästi ja kekat. Ma sakin inkas ja matas ja kekas nii et saab olema hea couch mulle! Pealegi selle broga ei hakka elusees igav. I am sou happy!!!!! ♥ (olgu, rahune Loviisa, sa ju tead, et ta poel sõnakesti öelnud, missugusesse kooli ta läheb ja kas ta vanemad tahavad, et ta Tartusse tuleks). Jaja, laseks tal endal minu blogi lugeda, siis naerkas siin koos ja mian punastaksin kõrval. Ei tea, kas mind üleülds emingisuguses blogis nõndamoodi mainitud on. Minu kuulsuseaja don alles 3 aatsa präast (I guess). Ma olen suht jälle hakanud lugema esimest blogi, mis ma leidsin Jaapanisse läinud Eesti (kas seeon suure v väikse tähega!!!!!!!!!!?????) vahetusõpilase kirjutatud olevat. Appikene. Ma ju facebookis olen rääkinud selle lahedikuga. Ta on selline inpiratsioon, sest at on sueprmega andeks ja positiivne ja lahe. Megamegamegaaaaaa…♥

What else..Ahjaa, see blogi ja need kõik teised, mis on vahetusõpilaste omad, kes on Eestist Jaapanisse põgenenud (isegi kui te pole vahetuaastale minekust huvitatud, võite leida lugemist ja palju huumorit!!):

http://liisujaapanitripp.blogspot.com/ (see, mida mainisin)

http://yomaia.blogspot.com/ (eelmise bloginiku hea sõbranna, kellega nad samal aastal vahetusõppele läksid)

http://kiyohahigurashi.blogspot.com/ (peaks juba 2. kuud Jaapanis veetma, kuid ühtegi uudist temast veel blogis pole)

http://031292.blogspot.com/ (Käis Jaapanis mõni aasta tagasi. ääretult isikupärane, armas (kunsti!!)inimene (ka 1. blogi omanik oli vaieldamatu kunstiinimene))

http://lsdjaapanis.wordpress.com/ (eelmise bloginiku hea sõbranna, kellega nad samal aastal vahetusõppele läksid, kuid ta lahkus 6 kuud ennem kui oleks pidanud)

And guess who has been searching these blogs for a hundred years.. me :)

Kusjuures leidsin ka lehe, kust esimest korda pakatas idee pähe, et miks mitte ka sie proovida, siis kui masendunult Jaapanisse ihkasin pääseda: http://trip.ee/node/43502

Ma olen ikka nii imelik ja paljud sie ka imestavad seda. Alles üks nunnu paraleelklassi tüdruk, kes sellest teada sai, et tahan vahetusaastale minna, seda mulle ütles. Haha. Aga ma ei põe selle präast. Ma ju olen harjunud, et mind siukseks peetakse. Imelik ongi lahe olla, eelistan olla omapärane! ;)

AHJAAA: miks mulle matemaatika ei meeldi?

– meie matemaaitka õpetaja ütleb, et matemaaitkat ei saa teha nägu kõrvuni (guess what I am like when sitting in a class?)

 

Yayah, alustame nüüd päevauudistega

Täna oli minu jaoks rahumeelne pühapäev. Ärkasin ja olin perega kodust eemal veits, käisime ostsime mulle kiivri ja rulluisutamiseks kaitsmetekomplekti (käekaitsmed, põlvekaitsmed ja küünarnukikaitsmed). Suht ilusad, missiis, et nendega sõites on robotitunne ja suvel oleks ilmselgelt megamega palav.

Sealt siis koju ja mul oli kinnisidee klaver (ruttu) ära harjutada, et ma saaks juba oma uusi kaitsmeid kasutada ja rulliatma minna. Üliüliüliväga tahtisn rulluisutada. Selline väikestviisi “spordipäev” oli planeeritud juba enne nädalavahetust. Ma kavatsesin pühapäeva kasutada kui hingamispäeva. Nii mõnus on mõelda, et saad terve pühapäeva logeleda ja välja puhata enne kooli. Siiski, klaveri harjutamine võttis 1,5 või 1 h (ei vaadanud vöga täpselt kella) ja ma laupäeval jätsin tegemata vannitoa. Olin veits tusases tujus (Loviisa sõnaraamatu järgi – loe – värvitus, kurvas, närtsinud) ja ei suutnud müelda, et pean koristama. Eks m a ikka sundisin end, aga ei saanud suuremat tehtud. Minu üliorralik isa koristas tundide viisi aj nagu ikka, oli pettunud, et keegi appi ei tulnud. Ja sellises tujus nagu ma olin, ei olnud mul ausõna jõudu. Tagatipuks kutsus umbes 3 inimest mind välja ja ma läksin närvi juba nende jätkuvatest telefonikõnedest ja oma täitmata lubadustest (nt, et umebs kell 17 õhtul olen valmis), samal ajal konutasin kuskil üksi ja mõtlesin, et miks peab nii väga energiat olema..

Õhtu poole, kui ma olin saanud jagu oma klaveri harjutamisest ja merisea puuri puhastamisest, olin ikkagi suht jõuetu. See oli millegipärast kestnud 5 h. Mis mul viga oli. Aga õigus – suure oisa ajast konutasin ka. Oh seda mind küll! Enda rahustamiseks võin öelda, et kõigil on vahets halvemaid päevi ja see ei tee meid endeid halvemaks, kui need üle elame. Eks ju?

Tol õhtul läksin rahunesin enda väga kalli sõbranna pool – Marta-Liisa. Temas on mingi üliarmas rahulikkus ja mõistlikkus ja ta on tore ja tark ja väga andekas. Me elame kõrvuti kortermajades ja käisime samas koolis ja käime samas muusikakoolis. Marta on suurepärane inimene. Temaga oli eile nii erilien koos olla, me istusime ta voodisse ja lugesime ajakirju ja kuulasime Iris Vesiku plaati. Ta pakkus mulle igast komme ja küpsiseid ja…ta on lihtsalt nii armas. Tule taevas appi!

Aga siiski – tänsest..

Täna kui olin šopingul ära käinud, olin kodus, et hajrutada klaverit, pärast tegin ka terve vannitoa korda (jesss, WC-poti küürimine + vanni küürimine + kraanikausi küürimise + põranda küürimine + muude räpasuste küürimine. Vähemalt tegin 2. osa vabatahtlikult, et õde aidata. Kui see koorem kaelast sai, panin riidesse (oo ei, ennem sõin mõnuga paar nussa-saia ka!!!). Vot siis panin riidesse (oo ei, ennem helistasin kaaslasele, et tulgu ka!!!), ja vot siis panin riidesse. Panin uhkelt oma uued kaitsmed ka.

Minumeelest jääb see sõit veel kauaks meelde. Kurvana ja heana küll. Noh, see mida kohtasime ja nägime, on päris eriline. Sõitsime mudiu täiega normaalset ja tavalist rad apidi. Umbes paarist minutist piisas, kui me mõlemad veendusime, et olime suure vea teinud, kui jope selga panime. Higi voolas.. Päike paistis. Ja kõige õudsem/lahedam osa oli veel ees. Kui me oliem juba pea pool teed ära teinud, sõitsin ma ühest kohast ja vaatasin, et mis plekk või asi nüüd see oli, millest mööda sõitsin. Jas ma kiljatasin kui aur sian. Rohkem üllatusest kui õudusest. Seal oli konn..vähemalt ma arvasin, tegelt oli 2 konna. Ja võite oma ilusate peadega arvata, mida konnad sellisel kevadisel ajal ikka teevad. Nad olid täpselt keset jalgratta teed. Ja nõnda on pildistki hästi näha.

Ma ei julgenud endam üldse liigutada, samal ajal kui mu kaaslasel pildist süda pahaks läks. Mina üritasin oma lemmikloomi kaitsta, hoiatades mööduvaid inimesi (ja seistes konnade läheduses). Õnneks mitte väga kaua hiljem võtsid loomad aru pähe ja üks ratsutas minema. Sell hetkel imestasime me mõlemad, et kus see teine sai, kui üks minema kepsles..

Konnasid kohtasime veel ka sama teedpidi tagasi tulles. Mu kaaslane (ei hakka ta nime avalikkusele tematama, aga panen hüüdnime – Liina) pidi peaaegu hulluks minema kui ta nagu uss vingerdas, kui ta märkas mis olevus tema ees seisis. Nii hea, et Liina talle otsa ei sõitnud. Kuigi ega suuremat vahet poelks olnud, sets mingi ratas oli ilsmelt mitte väga kaua aega tagasi sellele üksikule õnnetule epale sõitnud. Kummijäljed olid asfaltil näha. Mul oli sellest üksiklasest niiiii kahju.

Kui me selle 2 kilomeetrise raja edasi-tagasi oliem läbinud (4 km kokku), läksime veel edasi kuskile 1 km sõitma. See oli suhteliselt minu maja lähistel. Niisiis saime ka selle vaikselt sõidetud. Joogijanu oli suul ja Liina rääkis, et tal jalg kuskilt juba valutab. Nõnda läksime siis mõlemad pärast kibekähku koju jooma.

Ma veel mõtlesin õhtul õue ka minna, sest mind kutsuti ja ilm oli nii ülisuper. Kahjuks ei venitanud välja ja jäin ülikaifis ja heas meeleolus oma väga mõnusasse, pehmesse tuppa ja olin nari ülemisel korrusel mängisin telefoniag ja rääkisin oma üliüliülikalli emme ga juttu. Ma tahaks seda talle praegu öelda: “Emme ma niiiiiiiiiiiiii armastan sind! ♥” Jah…nõnda ma siis end nautisin.

Viimasel ajal on mul selline keele õppimise rutiin, et vaatan iga päev vähemalt 30 minutit jaapani keelseid asju ilma subtiitriteta. Usun, et see on väga arendav.

Viimane asi, mida ma siia kurjutan on see, et seoses ühe erilise asjaga ma ei pea kooli minema. Ma saan bioloogia koolitusele minna. Ma pean veel homseks välja mõtlema, kuidas kohale jõuda. Saab olema eriline! ^^

OIJJJJJJJJJJJJJJJJEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEEE just sain teada, et tädipoeg on juba otsustanud meile elama tulla ja Treffnerisse maanduda. Super. Elu läheb käima alles nüüd!!

Tänan Johannakest juba ette, et ta kommenteerib. Või panen ikka täiega puuse XD

Mitte tavaline päev

Täna ei ole üldse tavaline päev.. Ma olen endas paljusid ajsu avastanud ja natuke “turgutanud” enda mõtteviisi nii palju, et osad asjad on nnüüd “ümber kodeeritud”. Ma mõtlesin, et ma tõesti armastan klaverit mängida.

Ma just täna tulin ideele, et peaks võtma ühe loo kätte ja selle ära õppima. Väljavalituks osutus laul, millest hiljuti rääkis mulle klaveriõpetaja. See on ühe jaapanlase kirjutatud laul..

Üldse ma mõtlesin, et mul pole kunagi veel olnud enda lemmikheliloojat. Võib-olla saabki olema selle klaveripala autor, mida ma õppida tahan – Ryuichi Sakamoto.

Ja veel..mul pole olnud viimasel ajal üldse keskenduda minu tähtsamaile armastusele – jaapani keele õppimisele. See on küll natuke raske, aga ülimalt põnev keel – keel nagu uus maailm – minu jaoks. See on uskumatult põnev – armastan seda nii väga. ma juba tahan, et oleks palju aega, et magada ja et ma ei peaks M I D A G I tegema. Kuigi on vaheaeg, siis ma ikka veel oman kohustusi..

Hiljuti ma märkan, et ma juba oskan natuke enam jaapani keelt kui muidu. Täna sian aru, et oskan esimesi lauseid S/mileage laulust tölkida “Asu wa Date na no ni, Imasugu Koe ga Kikitai”

Sõnad on umbes:

Koe ga kikitai // tahan kuulda su häält
Nee Ima Nani shiteru // Kuule, mis sa praegu teed?
Heya ka na? // Ei tea, kas oled toas?
Kazoku to oshaberi ka na? // Või räägid hoopis vanematega?

Koe ga kikitai // Tahan kuulda su häält
Nee Mou Neta no ka na? // Kuule, ega sa juba ei maga?
Mada ka na? // Ikka veel?

aitab ka..

Täiesti suvaline asi on see, et leidsin mingi numpsu pildigalerii.. Võite näha seda http://www.flickriver.com/photos/i-takashi/sets/72057594058515962/

KALLIKESED!!!!R…

KALLIKESED!!!!

Raudelt täna õhtul teile midagi siia ei kirjuta, aga praegune post tuleb sellest, et ma avastasin midagi ÜLILAHEDAT. Ja mul ON TÕSI TAGA. Ma prageu iag päev õpin jaapani keelt. Olen kindel, et sellise kiirusega saan varsti heaks. ma mõtlen…raske seletada.

 

Igaljuhul. Leidsin mingi üliüliülilaheda lehe. Soovitan ÜLIVÄGA kõigile jaapani fännidele / õppijatele. (japaneselevelup) Ma lisan veel mingeid ülihäid asju jaapani keele õppimiseks. Tundub, et ma olen neid avastandu ikka K U H J A G A.

https://addons.mozilla.org/en-US/firefox/addon/rikaichan/

http://japaneselevelup.com/

http://lang-8.com/

http://www.japan-guide.com/local/?aCAT=2

http://ankisrs.net/

++++

jaapani-keelen klaviatuur (küsige täpsemalt)

 

MINU SOOVITUSED ENDALE JA TEISTELE ÕPPIJATELE:

* õpi iga päev midagi
* saada palju sõnumeid, kirjakesi, e-maile jne..

* räägi inimestega skypes vms.. harjuta kõnet

* vaata igast draamasid ja filme esialgu suibtiitritega aj präastpoole ilma

* osta raamatuid,. loe jaapani keelseid ajakirju ja lihtsat teksti // Jaapani ajakirjad on üle kõige!

* seadke eesmärke (nt 1 aasta präast oskan juba kõike luegda ja kirjutada vms.. ) // mul on selle jaoks üks A3 täis kirjutatud + mõtetes liigub sellist informatsiooni

* leidke keegi, kellelt võtta eeskuju ja saada nõuandeid // minu puhul paar youtouberit nagu Ryuzaki1311 või MissHanake

* isegi kui te ei oska midagi teha (ma arvasin, et ei oska e-maili kirjasõpradele tuhkagi ajapani keeles kirjutada>) andke endast parim, et sedagi kirjutada, mida oskate – uskuge ka minu kogemusest – päev päevalt keel areneb ja kiirelt

*ei tohi kaotada motivatsiooni!!!

 

Kui kaua läheb erinevate asjadega, et õppida keel ära?

http://japaneselevelup.com/2011/10/28/how-long-does-it-take-to-learn-japanese/

Miks peaks õppima jaapani keelt?

http://japaneselevelup.com/2011/06/16/the-path-to-japanese-fluency-part-1-constantly-reinforced-motivation/

 

++++

varsti võin hakata tegema siia regulaarselt iga päevaselt mingit jaapani keelset teksti, enda jaoks. pärast kunagi ka lahe lugeda, mis kokku kirjutanud olen

++++

Kallis Loviisa, palun ära unusta kõiki enda maailmakalleid õpperaamatuid endaga kaasas kanda, kui kuskile pikemale rongi- või autosõidule lähed, tuleb kasuks

 

MUL ON TÕSI TAGA!!!!! MINUST VÕIB VEEL ASJA SAADA! NÜÜDSEST IGA PÄEV HAKKAN HULLULT PINGUTAMA!!!!

6.01.2012

TERE ÕHTUST!　こんばんは！

Sissejuhatuseks nii palju, et on jälle mingi õhtukene ja mul ei ole väga palju aega, ehkki minu bloogimine võtab harjumuspäraselt umbes 1h või rohkem sellise suure ja põhjaliku postitusega. Natuke tuleb mul siis kannatada, enda ja teiste parema tuleviku nimel. (See oli just rumal lause)

Nautige minu lahedat pilti Eeva järjekordsest haigutusest! XD

PÄEVAST

Nagu näha juba hommikusest postist, võitlesin pärast ärkamist dilemmaga – kas minna kooli kui on külmapühad, või mitte? Minu otsuseks osutus, nagu suuremal hulgal mu sõpradestki, ei mitte minna. Hea otsuse tegin, sest sain mõnusalt puhata.

Siiski, kui ma ärkasin, ei teinud ma muud, kui laisklesin, olin arvutis ja blogisin. Muidugi õppisin jaapani keelt ka. See on mu lemmiktegevus ju!

Ma arvestasin sellega, et hoolimata sellest, et ma kooli ei läinud, lähen muusikakooli ikkagi. See on mul naljapärast kombeks, kui on külmapühad.

Niisiis läksin ma solfedžosse kella 15.45´ks. Sinna organiseerisin end bussiga. Bussis olles oli ‘kinda awkward’ tunne, sest see sõitis nii, et ma suht oleks mitmele inimesele selga lennanud äärepealt. XD

Solfedžos läheb endiselt megahästi – ainult 5´d. Täna oli meil meloodiline diktaat, mille ma 5 sain, ehkki see oli üks raskemaid diktaate, mis meil olnud on. Lihtsalt..õpetaja transponeeris selle mingist teisest helistikus mingisse parasjagu teemakohasesse helistikku, mis lisas diktaadile juurde mitmeid x-märke ja asju, mis muidugi mõista tuli nooti kirja panna. Mul tuligi diktaadis ainult paar väikest viga.

Pärast solfi oli laulutund. Ma nautisin seda täna täiega. Esiteks – mu õpetaja on nii nii armas inimene + meie jutud on alati samal lainel. Ma juba julgen temaga kõigest vabalt rääkida ja me oleme enamasti täpselt samal arvamusel kõigest. Ta rääkis, et juba sel kuul, veebruaril, umbes 26. (ma pole kuuspäevast täitsa kindel) on mul arvestus, see pole kohustuslik, aga kuna ma juba oskan õige mitut laulu õige hästi, võiks osaleda (ise tahaks ka!). Ma andsin õpetajale enne tunni algust ühe kalendri, kuna meil on kodus täiega üle igasuguseid 2012 kalendreid. Järgmine läheb mu saksa keele õpetajale. Kusjuures – ma võib-olla ISEGI SAAN jaapanikeelseid laule laulda laulutunnis. Aga kui nii, siis ilmselt ainult paari üksikut. Toon millalgi järgmiseks tunniks omale muusika õpikust “Sakura” paljunduse laulutundi. Saab olema lahe, ma usun! ^^

See kalender, mis läks õpetajale ja ühtlasi lauluklassi uksele:

Pärast laulutundi oli muusikakooliga ühel pool, aga teadsin, et ma pean enda vanemat õde pisut aitama ja talle 2 kooli kohustusliku kirjanduse raamatut raamatukogust tooma. Läksingi sisse, vahepeal andsin Marta-Liisa emale mõned asjad, Marta-Liisa teab kindlasti, mis need olid :D Sealt edasi läksin ja küsisin neid kahte raamatut õele, aga sain ühe. Teine oli umbes 3 km kaugusel linnaraamatukogus. Ega´s mdiagi, läksin sinna, bussiga, oli parasjagu üks suur tahtmine kõiki aidata.

Linnaraamatukokku sain mitme erineva bussiga, kusjuures, kõik tulid hästi kooskõlas, kõige kauem tuli 4 minutit ühte oodata ja teine tuli otsekohe ette. Linnaraamatukogus leidsin ka väga kiiresti õige korruse üles, sealt sain raamatu ka 1 minutiga ja juba astusin välja. Vahepeal oli pähe pakatanud uus idee – läheks õige poodi j tooks endale kaustikud (kanji õppimiseks), paar uut pastakat, lõnga (käsitööks). Mõeldud tehtud – lisaks ostsin veel neoonvärvilise markeri, musta markeri paar heategevusliku rinnamärki. Pole paha!

Siin need on:

Siis koju, kus ma ka süüa sain ja õde oli jälle (nagu eilegi) mingeid ülihäid muffineid teinud. Banana + chocolate = gigajummy. Samal ajal rääkis ema, et ka tema minuvanusena armastas osta kirjatarbeid. geenid, hehe?

Muffinid:

Kui kõht oli täis, teadsin, et pean harjutama klaverit. Ma natukene seda tegin, aga eriti palju ei jõudnud jällegi. Ma tundisn vajadust minna magama. Seda ma ka tegin, aga ikkagi asjatult, sest und ei tulnud. Selle asemel tuli kass – Eeva maandus mulle kõhule. Ta nurrus nii palju, et und ei tulnud! XD

Järjekordsed pildid nah:

Hiljem loobusin aj mossitasin end enda tuppa. Siin olen siiani. Ennem õppisin kanjit, nüüd tulin siia, aga praegu tahaks küll pessu minna ja vaadata osa draamat.

BYE BYE!!♥

CURRENT OBSESSIONS:

how I´m similar to my realtives♥ learning Japanese♥ my musical school♥