Spring :)

Uwaaa.. rohkem kui nädal aega möödas, aga täna ma ei taha mingit igavat postitust kirjutada.

Osusklik loba :D

Mis mul viga on, aga ma nii iagtsen vana-mina. Ma olen segane ikka. Ifgaljuhul. Aasta tagasi am hakkasin Jaapanist huvituma järk-järgult ja tegelesin sellega ja uurisin kultuuri. Nüüd selle aasta ajaga on nii palju muutunud. Ikka väga palju

• ma oskan jaapani keelt natukene (kirjutada, rääkida, grammatikat, hiina tähti)
• ma ei ole “eksinud”
• mul on elus väga palju sihtmärke ja olen asjad prioritiseerinud (selgust saanud, mis on mulle esikohal jne..)

Minu meelest ma ei ole enam sama inimene, kes eelmisel aastal. Ma tajun end 2011 aprillis kogenematuna, kuid rõõmsana. Ma mõtlen..ma olen nii palju muutunud ja arenened (jaapani keelt õppinud ja muutunud kui isiksus), kuid ma ei suuda leida endale mignit pidevat aniemt vüi fraamat ja see on väag ebameeldiv. Aasta tagasi oli mul veel palju avastada. Nüüd on aga minu põhiline eesmärk Jaapani keelt õppida ja õppida aj õppida, sest ma tean nii hästi, et kolme aasta pärast on reaalselt Jaapan kui avatd maailm minu ees ja ma tahan selle ajani endats parimat anda.

Oh mida õnne!!

Aga kui ma loen blogi, siis see on nii ääretult mugav, et ma saan täpselt aru, missugune olin ma aasta tagasi. Ma ei tea, ka smulle meeldib see mina, aga ma tean, et mingit osa ma iogatsen, seda lõbusat osa ja seda head blogijat, sets am tunnen end blogimises taandarenenuna. See tunne kindlasti võib muutuda. Asi on selles, et nendest pikkadest (igavatest) ja põhjalikest postidest tunnen ma ära iseennast ja just sellepärast tahan ma oma emotsioone jäädvustada.

Täna just kirjanduse tunnis võtsime läbi reisipäeviku teemat. Mina oeln ak reisipäevakut kirjutandu, see on hea ettevõtmine, sest am kirjutan üksikasjalikult, mdia teen (misa söön) aj enda mõtetest ja värki. Seda on tagant järele küll väga põnev lugeda. Sellepärast üritaks samamoodi blogida ka.

Hoiatan nüüd, et see postitus saab olema väga pikk :D At least I think so..

Päevakirjeldus:

Hommikul ma kohe üldse ei tahtnud tõusta. Ma olin maganud umbes 7 h. Asi seegi, on olnud poole hullemaid aegu.

Kooli hakkasin minema umebs 5-10 minutit varem kui tavaliselt. Ma olen kohutavalt halb aja planeerija, nii et tihti jõuan kodust välja ikkagi umebs 15 või 10 minutit enne tunde aj siis am suht jooksen elukiirusel..

Täna polnud väga kiiret, sest läksin kodust välja 20 minutit enne tunde ja sain enam-vähem rahulikult kõndida (olgu öeldud, et kui ma millalgi 5. klassis oleks sellisel kellaajal läinud, oleksin kõndinud kibekiirelt ise süda epkslemas,et nagunii jään hiljaks).

Kui ma klassi jõudsin oli veel ~5 minutit aega ennem tunde ja mul kupatas alles siis pähe, et meil oli kohe kontrolltöö aj seda asja ma ei osanud megahästi. Ma vaatasin õpikust nii kuis sain. see oli põhimõtteliselt tegusõna vormide (kesksõnad, da-tegevusnimi, ma-tegevusnimi) ja see ei ole migni surmraske ais, lihstalt teema oli koguaeg olnud segane. Õnneks ma sian mõnedets asjadest aru, mis eelnevatel tundidel üldse kohale ei olnud jõudnud. (JESS!!)

Ja siis pani õpetaja tööd ette. Imelik on see, et ma sain esimesena valmis. Aga miskipärast on paljudel meie klassist eesti keel tihti 4 olnud, minul see 4 pole siiani. Ei tea, mis minus siis nii erilist ka on, aga õpetaja peab mind targaks. Oh kui lahe! See on päris hea, sest see õpetaja teab ka, mis ta räägib, ma ei mõtle seda enese kiitmiseks, aga ta on meeletult intelligentne ja tark ja kogemustega inimene ja väga usaldusväärne ja muhe ja oskab head nalja teha ja üldse väga hea õpetaja. sellepärast on väga tore, et ta minust hästi arvab. Ise ma end eriliselt targaks ei pea (oleks veel matemaatikagi 5, siis oleksin ikka enesekindlam XD). Seega cool. Ma siis tegin töö räa, ülesanded olid sellised:

1. Olid laused ja lahtrid, mille taga oli sulgudes sõna, millest tuli õige vorm lahtrisse moodustada. Laused olid lihtsad ja nende järgi oli õige sõna leidmine enesest mõistetav. Väga lihtne-hea ülesanne
2. Seal oli pisike ajalooline tekst, kust tuli alla joonida mingid teatud sõnad (kesksõnad ja tegevusnimevormid). See oli küll kerge jka mitte närvesööv, aga raskeim ülesanne kõikidest. Alguses tegin paar viga, aga õpetaja andis töö mulle, et saaksin need ära parandada.
3. Ülesanne jälle sarnanes väga 1. ülesandele. Vahe oli selles, et sulgudes oli antud lisaks sõanle ka vorm, millesse see moodustada tuli. Olid jälle lause dja panid ühe tegusüna õiges vormis sisse. Siililegi selge!
4. Ja siis tuli üks natuke naljakas ülesanne. Noh ülesandel polnud viga midagi, ma hoopis naljakas. Seal olid mõned sõnad, millle tähenduses ma just niiväga kindel polndu ja igaühega oli vaja lause moodustada. Ja kui juba sõna tähendust ei tea, siis võib tulla hoopis kummaline lause: Kardetavasti saab õpetaja aru, et ma neid sõnu ei mõistnud.
5. Ja viimane oli selline relax-and-take-it-easy ülesanne, vähemalt mulle. Oli siis üks pildilõigukene ÕSist (õigekeelsussõnaraamat), seal oli kõik info ja all küsimused. Näiteks, etmida tähendab lühend ÜLEK või et tuli leida teatud sõnadele sünonüümid või leida üles sõnad, mille tüüpsõna on sama. Neid küsimusi oli mitu tükki, aga tegelikutl ei olnud selles ülesandes midagi keerulist, sets kui rahulikult see ÕSi leheküljekene läbi uurida, oli seal kõik olemas. Ja veel enamatki :).

Nõnda sujus kontrolltöö, minumeelest päris lihtne. Aga teab mis hinde saan. Tavaliselt on ikka nii, et kui arvad, et oskasid, saad just halva hinde ja vastupidi ka.

Järgmien tund oligi kirjandus, kus me (nagu kergelt mainitud sai ennemini), uurisime reisikirja. Veel ennem kirjutasid teised oma kodutöid paberitele. Kuna olin eelmisel tunnil puudunud (hlab enesetunne, pool-haieg olin ja tahtsin vältida haiguse edasist kulgu kuna terved päevad tööd & lõbu (tädile külla) olid ees) kirjutasin kodutööd, milleks oli miniatuur, samal ajal, kui teised seda vihikust puhtale lehele ümer kirjutasid, vihikusse. Mul sai see väag kiiresti kirja, sest minuag on ikka nii, et pea töötab (mõttelaisk ma ei ole) ja saan loomingulised tööd kiirelt valmis. Pean tunnistama, et ümber kirjuatdes jätisn veel suure osa ära ja luuletasin omasoodu midagi uut. Nii see käibki! XD

Ja siis oli loodusõpetus, kus ma pidin välja võluma endale valge lehe, sets vihik oli teadmata kadunud. Nõnda sian seda lehte oskuslikult kaunistada ja värvida. Me Sigridiga (pinginaaber) teeme kvaliteethuumorit nende tundide ajal. Me sodime üksteise vihikuid (harilikuga!) ja saab nalja. ma kirjuatn alati harjutamise mõttes vasaku käega “Teil on väga ilus käekiri – Sigrid”. See on väikene omanali meil, seltamine läheb lahti nüüd: ükskord sai mu ülikorralik ja eeskujulik pinginaaber kontrolltöö kätte ja õpetajka oli sinna selle sama kirjutanud. (vaadake üles). Õpetaja muidugi seda viimast sõna koos sidekriipsuga ei kirjutanud. Igaljuhul kirjutan ma seda asja nüüd vasaku käega (et niisama harjutada, kes teab, millal tulevikus pean seda kätt järgmisena kirjutamisega koormama) ja see käekiri tuleb lohakas ja kole aj see teeb asja naeruväärseks. Jah, see oli paras mõttetus..

Järgmine tund oli saksa keel, mis on leebe ja tore. Meie õpetaja on nii super. Viimased tunnid on igaljuhul meil väga hästi organiseeritud ja väga lõbusad olnud. Me saame saksa keelt lugeda ja tölkida (minu arvates äärmiselt hea keele arenemiseks, sest saame uut sõnavara, õpime grammatikat, õpime ise ka lugema, see on huvitav moodus õppimiseks), tegime natuke töövihikut, kordasime tulevaks kontrolltööks. Just nii..kontrolltöö tuleb, aga minu üllatuseks ma saan väga hästi aru kõigeks, mis sinna sisse tuleb, nii et esimest kroda pole vaja suuremat kordamist teha.

Noja kehaline tui pärast seda. Seal saime 4 kilomeetrit joosta. See oli vapustav. Päike paistis ja me olime ÕUES. Seda pole sügisest saadik juthunud. Ja see tegi tuju heaks, sest õhus oli tunda kevadelõhna, päike paistis ja õige pea oli juba soe, et olla ilma jakita. Jooksmien väsitas, pea hakkas valutama, põsed põlesid kuumusest ja ma teadsin, et vajasin värskendust.

Kusjuures viimast tundi mul ei olnud. Teistel ikka oli, kel inglise keel ja ekl kehaline. Mul oleks olnud inglise keel, aga ma tobujuss jätisn klaveri noodid koju ja ei tahtnud ilma nendeta otse koolist tundi minna. Ma sain väheamlt süüa ja muretseda kodus. Aga ma ei viitsi ühe ja sama vea pärast tevre eluaeg ka muretseda. Läksin ikka pea püsti tundi.

Ja klaver oli kell 14. Mul on õnneks tore õpetaja ja kui ma tunnen, et tal on eha tuju, siis läheb mul ka tuju kohe paremaks, isegi kui mingia si hinegs kripeldab. Sain lood mängitud aj ta andis kodutöö kätte. Küll ma hakkama saan! Nüüd tahan tublisti iga peäv harjutada palju-palju, et tublim olla kui muidu.

Ja mis seal veel öelda, läksin koju, õppisin, koristasin toa ära, käisin vannis, nüüd arvutis. Kohe lähen tuttu. Head ööd ja tore, kui keegi lugeda ka viitsis. Kahtlustan, et postitus on maruigav, kui keegi vastumeelt on, vüib kommenteerida :D

Pühendused Johannale!!! Nii lahke ja tore inimene. Hea eeskuju :) ♥

今の日本語はよくないです。けど・・今までとずっと勉強しています。難しくないですよね。そしたらがんばります♥