Harmoonia..

Sissejuhatus, tänusõnad ja minulik loba ^^

Heiheihei! Tsau Sigrid, tsau Mirjam, tsau Johanna!

Ma nüüd täna jälle kardan, et ei saa kõike ära kirjutada, mida üritan. Ma kardan seda peaageu igakord kui blogin :) Eks ma üritan, ma alles nüüd tulin selle peale, et hea muusika paneb fantaasia kiirelt liikuma, eks nii vast tuleb parem jutt ka. Pole ime!! Nüüd ma tean jaa, eelmises blogis oli peaageu igas postis muusika, mida kuulasin kirjutamise ajal.

Praegu tuleb siukene laul, kuulake kui Jaapani muusikat ei karda XD See lugu kõlab nagunii rohkem nagu oleks klassikalises stiilis, nii et vahva eksole?

Täna ma olen nii palju mõelnud. Just igast psühholoogia peale. Ja olen ka järeldusele jõudnud, et ma saan olla tõeliselt rõõmus, sest ma olen harmoonias ja see tuleb sisemisest korrast ja see tuleb armastus ja see Jeesusest! Piibel ütles, et kõigepealt saage olema ilusad seest ja sellega tuleb väline ilu. Üldsegi me inimestena minumeelest liiga üritame olla ilusad väljast, aga see ei saa õnnestuda, kui sees pole kõik korras. Nõnda teebki naeratus meid ilusaks :)

Uus laul tuli, ei ole hirmutav endiselt. Keda huvitab, vüib kuulata (kuna mu muusikamaitse on teistmoodi, siis am vist hakkangi neid siia ainult endale toppima) XD Need on Matsuura Aya (perekonnanimi eespool Jaapanis!!) laulud, mida hetkel kuulan. Kui ta “avastasin”, siis hakkas ta mulle kohe meeldima, sest ta laulab väga hästi! Êi saanud muud teha kui lihtsalt koguaeg ümisesin teatud kohti, mis meeles olid ^^

Lisaloba: Viimasel ajal olen ma hakanud jaapani keelt nii praktiseerima, et vaatan iga päev vähemalt 30 minutit puhtas jaapani keeles videosid; lisaks üritan rääkida (teha videosid) ja kirjutada (kirjasõpradele) + õpin hiina tähti. Ja viimaseks kirjutan laulusõnu (kuulan ja kirjutan) ja kui oskan, tölgin; siiski pole ma selles veel nii hea. Ma tean ja kõik on suhteliselt tuttav (jaapani keel on väga omane ja kodune mulle), aga teatud kohti veel ei jaga. Harjutamine teeb ikkagi meistriks. Kusjuures, kui ma laulusõnu kirjutan, siis need jäävad mulle nii kiiresti pähe, et lausa õudne. Ma ei tea midagi, mis nii kergesti pähe hakkaks. Ja ma ei valeta!!

Viimasel ajal ma nii tahan Jaapanisse. Pluss sellel reedel (20.aprill) lähen jaapani klubisse, sellest kuulsin YFUs ja seda korraldab Tartu Ülikooli jaapani keele õpetaja. Kui hästi läheb, räägin temaga ja küsin, kas saan temaag õppida jaapani keelt!!!!!!!!!!!!!!! O_o

Jaapanis õitsevad praegu kirsid. For real!! See on megailus..

 

Minu imelik päev :3

Ega mu päev nüüd imelikult ei hakkanud. Tundsin ometi nii suurt uhkust, et puha vara üles ärkasin. Okei, mis varast ma räägin. Ma lihtsalt olen suur unekott, eriti veel kui ma koolipäeval 7 h magan (mida viimasel ajal palju juhtub :/), ei suuda väga õigel ajal üles tõusta.Magada on ju nii heaaaa..

Täna mul läks 30 minutit söögi tegemise ja kiire kugistamise peale. Tätsa ulme, muud nagu ei jõudnudki. Loodan, et saan edaspidi emme tehtud putru süüa, aga kahju on teda spetsiaalselt tüütada sellepärast. Mu emmel on eriti suur uni ja ta hommikuti tuleb täpselt samamoodi alati üles – oma hommikumantlis, tatsub jalalt jalale ja kiristab hambaid, silmad peaaegu et kinni ja teeb süüa. Ütlen, et minu uni kaob 5 minutiga kui sedagi. Mul on puhas paradiis.

Edasi suundusin ikka kooli. Meil oli eesti keel, kus me õppisime avalduse (1.) ja seletuskirja (2.) kirjutamist.

1. Meil oli puhas A4 ja sinna tuli raamatu nite põhjal kandma kõik vajalikud asjad. Õpetaja seletas meiel räa enimtehtud vead ja mida selline avaldus üdlse sisaldama peaks. Õpetaja jagas klassi 4´ks ja igaüks sai inimese, kellele ta taotluse kirjutas. Mina sain vist nõmedaima – Tartu Metallitööstuse direktori. Teised võisid saada Tartu Pagari direktori, Tartu Modelliagentuuri direktori või …kellegi teise (sest mul ei meenu see). Ja me tahtsime sinna tööle saada. Avaldusse tuli tegelikult ainult 1 lause kirjutada – “Palun võtme mind tööle metallitööstuse finantsjuhiks” – nõnda oli minu lause.
2. Järgmine oli siis seletuskiri. Kirjutasime lehe teisele poole. Väga naljakas oli. Klass jaotati kolmeks, kellest 1. rühm (ka minna jällegi) oli see, kes viskas klassikaaslase koti eesti keele klassi aknast välja ja pidi põhjendama miks ta seda tegi; 2 rühm oli inimene, kelle kott välja visati ja ta pidi kirjeldama, kuidas asjalood selleni liikusid; 3. rühm oli pealtnägija, kes kirjeldas asjade kulgu. Lõpuks lugesime selle ette ja ma anersin mõnuga. Poisid, kes oldi pealtnägijad, kirjutasin suht samamoodi kõike. Nad seletasid seda, et migni poiss võttis mingi tüdruku koti ja hakkas sellega ringi jooksma, kuni kogemata aknasta alla lendas (väga usutav, kas pole?? – vähemalt meie klassis käiks see just nii XD!)

See võttis täpselt 1. tunni aega.

Järgnevalt oli meil sama õpetajaga kirjanduse tund. Mis me tegime siis. Ahjaaa!! Me rääkisime kuuldemängust ja kuulaisme seda. Väga meelt lahutav! Me kuulasime mingit 11-minutilist kuuldemängu. see oli üpriski ajalooline. Ja vot sellise asja puhul on ju tüüpiline, et rääkijad seal räägivad erilise rõhutatud intonatsiooniga (hääldusega). Ja vot see oli ikka ülimalt naljakas. Kuan tegu oli ajaloolise asjaga, siis seda enam. Kuida smingi mees laulis isamaalikul häälel suvalistel hetkedel mingeid laule. Oli naisuke ja rumaluke mees. Ei teadnud, eks Kalevipoeg on!! Tahtis puskarit teha. Muhahha… ei lahe oli! Õnne 13´ne Allan oli see lollike mees ;D

Nõnda läks vaikselt meil kirjandus lõpupoole kuni tuli loodusõpetus maailma kõige koomilisema õpetajaga. Ma sodisin Sigridile veel sada “With love – Loviisa”´t ja tegin talle muid kaunistusi, mis kõhud kõveras naerma panid. Ma ikka lollitan liiga palju selles tunnis. Tema tegi mulle 4. kujutletavaa sõrba vihikusse. Pani nime. Ma tegin talle ka ühe, kelle nimeks panin Kana. For sure jätan enda vihiku alles, sest suurena tulevad sellised kohatud joonistused üllatusena ja panevad naerma.

Armas lauluke sadas taha :)

Peale loodusõpetust oli tund nimega söögivahetund. Hehehe.. Aga pärast seda oli saksa keel. See on superaine minu õpetaja pärast. Kusjuures ma enam niiväga ei mixi seda jaapani keelega. Aju töötab korralikult! Vahest tundub küll jaapani keel kergem (koguaeg tegelt). Imelik on mõelda, et ma tahan seda õppida, sest saksa keelega sama asja tegemine oleks nii tüliaks ja vaevarikas. Praegu tundub jaapani keelega nagu teeksin sõrmenipsatusega kõik valmis. See poel ajude ragistamine. Aga kui rääkdia saksa keelest. Meil oli umebs nädalaketagasi töö. 1 punkt ainult läks kaduma maksimumist. Õpetaja ütles, et klassi parim töö oli, aga vaev = tulemus. Ma tegin seda vist kõige kauem ka. Ma tölkisin kõik erinevad laused endale ära (ma tegelt ei oska just tölkida, aga sain hakkama XD) ja siis lahendasin nendega ülesanded. Punkt läks viimasest ülesandest, mis oli raskeim. Ime seegi, et nii hea tulemus tuli! Õpetaja õpetas meile uut osa ja me tegime selle kohta töövihiku ülesandeid. Ma kasutasin oma tölkimisoskuseid (mis mul ei tohiks eksisteerida XD) ja sain 5 ühe ülesande eest, mis vigadeta oli. Üldiselt ma niivõrd uut teemat ei jaga. Saksa keelt ka niivõrd mitte. Aga pole hullu, mul on tore emme ja tore issi, ma saan iga kell neilt ka küsida.

Kui saksa keel lõppes oli meil kehaline. Suht tore. Ma just ootasingi, et saalihokit saaks mängida. See on üks väheseid sporte, mida ma naudin (koos rulluisutamise, ujumise, rattaga sõitmise, jooksmise, kaugushüppamise..), oot üks paljudest siiski! XD See oli mõnus, ikka tõsiselt. Higiseks võttis ka ja ägu oli pärast põhimõtteliselt tulipunane!! Punanäoke XD Nagu pärast trenni ikka, pärast rulluisutamist on ka nägu punane tavaliselt.

Järgmine veetlev laul. Soovitan!!!

Viimane tund KOOLIS hakkas pärast seda. Ja see oli inglise keel. Ma tegin järele testi, mida ei saanud teha kui esmaspäeval bioloogia koolitusel käisin. Jama, peaks sellest ka rääkima. Vahest teen varsti postituse sellest. Igaljuhul tegin terve tunni seda testi järgi. Nõme oli see, et ma alles eile seda ei plaaninud. Otsustasin järgi teha, sest klassiõed soovitasid, pluss see tundus mõistlik, sest siis saan juba edaspidi keskenduda praegusele teemale ja edaspidi ei epa enam hakkama õppima selle jaoks. Olen enam-vöhem rahul otsusega. Testi hinne minu jaoks hinnete seisu ei muutnud. Üks nõme 4 jälle tuli, aga sllest on peaaegu suva. Mind huvitavad eriliselt matemaatika 4´d,s est mulle matemaatika ei meldi ja ma ei oska sed aj saan 4´ju ja siis ma olen nii halvas tujus sellepärast, sest väga paljud teised saavad seal 5´si koguaeg. Ma tunnen end tõeliselt lollina niiviisi.

Koolist edasi läksin ma muusikakooli, kus mul oli täna 2 tundi. Esimene neist klaver.

Klveris läks suht hästi, sest ma nägin nädalavahetusel vaeva ja lõpuks ometi suhtusin enda õppimisse kohusetundlikult. Kuna ma vaeva nägin, kandis see vilja. Ma tunnis pingutasin ka lisa, kuigi kõike ka ei osanud. Õpetaja märkis, et kuna eksam on vähem kui kuu aja pärast pean praegu väga pingutama, sest aega tõeliselt napib. Õnneks 1. lugu selge, 2. lugu varsti selge, 3.varsti selge ja 4. võtab veel aega.

Minu päev muutus aga üllatavaks sellega, kui algas laulutund. Noh, õpetajat ootasin ikka eriliselt kaua. Kuskil 30 minutit. Lõpuks ta ei tulnud. Tuli keegi teine. Ma teretasin ja ta küsis, keda ma ootan ning mis mu nimi on. Ma esialgselt arvasin, et tal on mingid oma õpilased seal tulemas. Tema kõigepealt otsis kotist võtme ja lasi mu sisse. Edasi ütles ta mulle mdiagi taolist: “Tere, ma olen su klaverisaatja”. See oli NIIIIII ootamatu. Mul oleks vist suu lahti vajunud sel hetkel. Ma pole harjunud selliste ootamatustega. Teada oli, et täna hakkan siis talle laulma. Ma ikka natuke olin närvis, et pidin “võõrale” laulma. Mul on ju peagi laulus esinemine. See polnud mulle isegi kohustuslik, aga tahaks isegi minna. Põnev kogemus saaks olema igaljuhul. Nõnda ma sain siis endale – klaverimängijale – klaverisaatja. Ta küsis mult ka, et kas ma muusikakoolis mingit pilli lisaks õpin. See tund oli aga tavalisest raskem pisut. Ma pidis koahnema tema teistuguste saadetega, tegin hingamisharjutusi, sest tuli välja et teen mõnda asja valesti. Hingates ei tohi õlad liikuda, lauldes ei tohi keha tõmmelda. Seda ma õppisin. Et õieti hingata vüib väljendada koera, kes hingeldab, võid võtta kinni pükstest ja sirgelt nagu post seista. Et mitte liigutada, aitab see sirgelt nagu post seismine. Kohe, kui neid uusi teadmisi rakendasin, tuli häält rohkem välja. Ma õppisin veel seda, et poplauludes (esinemise ajal) vahest tantsitakse, sets need laulud on piisavalt lihtsad selle jaoks, samas aga tõelised laulud ei kannata juurde tammumist ja liigutamist, sest see segab laulmist – hääletoru hakkab liikuma ja hääl ei tule nii välja nagu tahaksid.

Minu õpetaja ei saanud tulla ja kuna see, mis mitte, on ta isiklik asi, siis ma siia kõigile ei kirjuta. Pärast tundi tänasin ka õpetajat, et vaeva nägi minuga :)

Jess, nii hea on pärast pikka koolipäeva alati jalutada kodupoole. Ma olin metsikult läbi, kui koju sain. Ma ei suutnud õppida, aga kuidagi emaga kahepääle tegime matemaatika ära. Siis heitsin kohe kerra ja magasin 2h. Sellest oli palju kasu.

Nüüd smuuzisin niisama ja koristasin toa ära (teen seda iga päev õhtuti), siis panin homsed riided valmis ja tegin õhtusöögi aj nüüd siis olen seda postitust 2 h kirjutanud!!! Peaaegu rekordaeg. Uskumatu kui kaua! XD

Minu õhtusööK: